• randveerud
  • ema, isa ja leevike: April 2006

    Saturday, April 29, 2006

    ema, isa ja prügi

    igal kevadel on leevikese ema ja isa ühe ja sama probleemi ees - kuhu viia prügi. ei tea kust on suvemajja kogunenud igasugust jama.
    puidujäägid saab ära põletada ja vanarauaga on lihtne, seda võetakse raha eest vastu. ajalehesabad on täis inimeste telefoninumbreid, kes valge furgooniga kohale sõidavad ja tasuta vanast rauakolast vabastavad. ainuke kahju on muru sisse küntud porised autojäljed, mida rauakoormast raske masin tekitab.

    aga kuhu panna põõsast välja ilmunub vanad rehvid, terve hunnik aknaid, paar voodit mis juba mõnda aega räästa all vedelenud ning magamiseks kohe kindlasti ei kõlba ja muud säärast jama? need asjad tuleks viia prügilasse, aga kunagi ei tea millega ja kuhu. nüüdseks on tallinna ja selle ümbruse inimestele alles jäänud vaid tallinna prügila, mis asub ema, isa ja leevikese suvemajast peaaegu sama kaugel kui viljandi. ja loomulikult ei võeta seal sodi sugugi tasuta vastu. aga ega pahna sees ei saa ju elada, seepärast tuleb mingi nipiga kraam kuidagi prügilasse saada. ja selle nipi nuptamisega leevikese ema ja isa hetkel tegelevadki.
    kuna prügi viimisest on saanud luksus ja kõik inimesed nii fanaatilised pole, kohtab järjest rohkem metsa all või tee ääres mahakallutatud prügikoormaid. leevikese ema on alati mõelnud, et kes on ometi need inimesed, kes prahti loodusese loobivad ja lõpuks viis juhus teda ühe sellisega kokku. ema, isa ja leevike sõitsid kord maale ning märkasid autoaknast nokamütsiga meest, kes parasjagu lõpetas prügi mahalaadimise. ema keeras masina ringi ning sõitis mehest uuesti mööda, et tema koledas teos veenduda. siis istus mees autosse ning ema ja isa hakkasid teda jälitama, ise samal ajal politseile helistades. õnneks ei hakanudki politsei riidlema, et ärge segage, me püüame parasjagu mõrvareid, vaid oli saadud info eest tänulik ning mõne aja pärast oli hunnik kadunud. nokatsiga meest ema ja isa õnneks rohkem kohanud pole.
    leevikese isa korjab mõnikord teiste poolt loobitud prügi üles ja viib prügikasti. metsast leitud sodi paneb ta esialgu autosse ning ema kihutab siis mitu nädalat ringi škodas vana esilatern ja pool kojameest, lisaks veel kodust toodud kaks kotti taarat ja ajalehepakk.

    Tuesday, April 25, 2006

    leevike ja mirtel

    leevikesel on päris oma sõbranna - mirtel. päris enda oma selles mõttes, et leevike käis mirtelit lausa sündimisel abistamas. ta julgustas sõbrannat samal ajal kui leevikese ema oli toeks mirteli emale.
    ega leevike kohe mirtelist väga suures vaimustuses ei olnud. uus sõbrake oli nii kileda häälega, et leevike lausa pelgas. mirtel seevastu imetles leevikest, tema jaoks oli ja on leevike suur eeskuju, kes on temast vanem ja osavam. ja oma suurt vaimustust väljendas mirtel muidugi kõvade kilgetega, mis sundisid leevikest pagema.
    kõige rohkem ehmatas leevike siis, kui mirtel äkki roomama hakkas. seni oli ikka tema otsustanud, kas tahab mirteliga mängida või nokitseb omaette, kuid nüüd pääses ka mirtel kaugematesse nurkadesse.
    hiljuti astusid aga mõlemad piigad oma sõprussuhtes suure sammu edasi. mirtel taipas, et leevikesega sõber olles tuleb veidi vaiksemalt talitada ning täpselt samal ajal leebus leevike ning avastas, et mirtel on vahva ja tänulik mängukaaslane. ja lõpuks on täitunud emade unistus sellest, kuidas nemad kohvi joovad ning lapsed samal ajal kahekesi mängivad. täna näiteks said emad tükk aega rüübata kui sõbrakesed omavahel asju ajasid. ja siis tüdinesid hoopis emad ära ning läksid lapsi segama.

    Monday, April 24, 2006

    ema ja töömehed

    leevikese emale ei meeldi töömehed. aga miskipärast peab ta ikka ja jälle nendega tegemist tegema. näiteks nagu praegugi – üks mees askeldab tema köögis. kaks päeva tagasi lakkas töötamast uus gaasiboiler. lihtsalt ei tee enam sooja vett, mis ometi on ühe boileri ülesanne. täna on juba kolmas päev ning üks mees muudkui parandab ja parandab. ja leevikese ema tunneb end jube kehvalt, kui keegi võõras inimene tema kodus asju ajab.
    ema oli mõelnud, et tema elu kõige rahulikum aeg on vahetult enne leevikese sündimist. aga kahjuks just sel ajal toimus vannitoas remont ja igal hommikul kell kaheksa tuli kohale töömees rene, kes tervitas sõnadega: „kopp, kopp, loodetavasti ma ei tulnud liiga vara.” rene on tegelikult väga hea töömees, ta teeb kõike korralikult, ei viili ega vassi ja ei jäta asju laiali. aga emale käis närvidele see, et ta ei saanud oma kodus rahulikult üles tõusta, putru keeta ja öösärgi väel ringi hõljuda. ema istus kangestunult kleit seljas diivanil ja pidevalt käis rene tema juures küsimusega: „see, et, ma ei tahaks segada, aga äkki saaksite tulla korraks vaatama, kuhu ma selle toru paigaldan."
    järgmine töömees ema elus oli alar. tema pidi ehitama trepile piirde. alar alustas tööd enne leevikese sündimist ning piire sai valmis ikka jupp aega peale seda, kui leevike juba ringi roomas. alariga lihtsalt juhtusid kogu aeg äpardused, pidevalt tuli midagi tähtsamat ja kiireloomulist ette ning jälle ta helistas ülioptimistliku häälega: „tsau, alar siin, kuule, ega teie laps ju veel ei rooma, ehk kannatab natuke oodata, just täna kukkus meil taksopargi juures suur silt alla, peame minema seda parandama. ma helistan homme lõuna paiku, siis teeme trepi kindlasti valmis!” ja nii üle poole aasta. kuna alaril endal oli kaks kuud vanem tütar, teadis ta täpselt, kaua veel venitada võib et trepp ohtlikuks ei muutuks. aga ema ei pahandanud alari peale kunagi, otse vastupidi, tal langes alati justkui koorem õlgadelt, kui nägi telefonil nime „treppmeister” ning kuulis, et alar jälle ei tule neile koju saagima ja rahu rikkuma.
    seejärel tuli lembit. lembit on pottsepp ja pidi restaureerima suvemajas pliidi ja ehitama sauna ahju. lembituga juhtus see, nagu paljude teiste töömeestega – ta kadus poole töö pealt lihtsalt ära. raha võttis küll ette, aga see-eest jättis endast maha mõned tööriistad, vanad koledad riided ja potitäie tatraputru. lembitu kadumise üle on emal ja isal isegi täitsa hea meel, kuna remonditud pliit juba laguneb ning tema tehtud saunaahju poleks kütta julgenudki. nüüd ehitas ahju hoopis härra kaksikute isa, kelle ema juhuslikult naabrite aiast leidis. kuigi, kui nüüd meenutada, siis ahi on pooleli ja kaksikute isast pole ammu midagi kuulda olnud. aga emal on alati hea meel, kui suvemajja sõites kinnist väravat näeb: õnneks keegi ei ehita ja kobista, saab rahus puhata.

    Friday, April 21, 2006

    isa ja tmk

    leevikese isa ostis üleeile värske "teater muusika kino", kodus võttis selle kotist välja ja luges läbi. kui pool lektüürist loetud oli, hakkas isale miski justkui tuttav tunduma. luges natuke veel ja vaatas ajakirja kaant - ta oli kogemata sumadanist vana ajakirja välja võtnud. isal neid seal terve aastakäik.

    Wednesday, April 19, 2006

    ema, isa, leevike ja varakevad




    Tuesday, April 18, 2006

    ema ja feng shui

    leevikese ema ei ole just väga suur feng shui järgija, kuid sellegi poolest on ta viimasel ajal korduvalt voodit ümber tõstnud. enne leevikese sündimist oli ema ja isa voodi keset magamistuba peatsiga vastu seina. aga nende pead olid hoopis jalutsis, kuna muidu oleksid nad jalgadega ukse poole maganud ja see pole lubatud. kui leevike sündis, pandi tema võrevoodi ilma ühe küljeta ema-isa suure voodi kõrvale ja et kogu kupatus liiga keset tuba poleks, pidid kõik oma pead siiski seina poole pöörama ning jalad jäid kahetsusväärselt ukse suunas.
    nii magati rohkem kui aasta, aga leevikese ema polnud päriselt rahul. esimene märk valest magamise suunast oli ema arvates leevike, kes magas voodis põiki - pea enda ja jalad vanemate voodis. ema arvas, et lapse sisetunnet tuleb usaldada ja kui ta veel luges, et pea peab olema magades kas itta või põhja, hakkas ta ümberkorraldusi tegema.
    esiteks koliti pead jälle jalutsisse ehk siis itta. nii olid voodid vaid ühe öö, kuna emal oli kogu aeg selline tunne, nagu magaks ta voodis tagurpidi. järgmisel päeval lohistas ema suure rauast sängi küljega vastu seina, peadega akende ja üksiti põhja poole.
    kaks nädalat on sedaviisi magatud ja leevike muidugi keerleb endiselt. nüüd on tema lemmikasend keha vanemate ja jalad enda voodis ehk siis peaga keelatud läände ja täpsemalt öeldes on ta just nii pidi, nagu olid voodid enne kõiki keeramisi. ja kõige lõpuks avastas leevikese ema, et magamistoas on veel teinegi uks, mis viib garderoobi ja tualetti ning jalad on just suunaga selle väljapääsu suunas. aga võibolla see uks ei loe?

    Monday, April 17, 2006

    ema ja kontaktläätsed

    peale seda, kui leevike prillid pooleks murdis, otsustas ema, et soetab vahelduseks kontaktläätsed. mõni aastat tagasi olid leevikese emal ainult läätsed, prille polnudki. aga lõpuks üks silmaarst ütles, et ema peaks oma silmadele väikese puhkuse andma ja siis ostis ema endale üsna kenad prillid ning unustas läätsed üldse ära.
    nüüd siis külastas leevkese ema silmaarsti, kes avastas, et ema nägemine on paremaks läinud. ema sai endale läätsed ja prilliretsepti ning käis terve päeva õnnelikult ringi. õhtul pistis läätsed topsikusse ja hommikul proovis neid uuesti silma seadistada. aga äkki hüppas üks läätsedest ema sõrme vahelt välja ja kadus. ema otsis seda kaks tundi tulutult taga ning lõpuks pidi uue ostma. õnneks oli prillipood pühapäeval lahti. täna hommikul leidis ema kuivanud läätse üles ja proovis seda igaks juhuks sulatada. esimesena jäi talle kätte üks leevikese punane topsik, kuhu ema pani sirtsu vedelikku ja läätse.
    ja just praegu võttis isa laualt topsiku, pistis selle leevikesele pähe ning ütles: "näe leevike, sinu väike mütsike on siin laual!"
    kui ema leevikese juuste vahelt jälle kadunud läätse otsis sai ta aru, et kogu läätsemajandus käib tal üle jõu.

    Saturday, April 15, 2006

    isa, ema ja kulinaaria

    leevikese isale meeldib head sööki süüa ja täpselt sama palju maitseb talle ka halb söök. võib vist öelda, et tal on toidust suhteliselt ükskõik. eriti ükskõikselt suhtub leevikese isa söögi valmistamisse. ta ei mõista absoluutselt, miks televiisorist tulevad kokasaated, milleks trükitakse kokaraamatuid ja ta naeris tükk aega, kui kuulis, et olemas on isegi spetsiaalne toiduteemaline ajakiri. loomulikult ei oska leevikese isa ka süüa valmistada. ükskord aastaid tagasi, kui emal oli halb olla, proovis isa makarone keeta, aga see tal ei õnnestunud. ja ühel teisel korral kooris isa kartuleid, aga lõpuks ei jaksanud ema enam oodata ning kooris tuhvlid ise lõpuni - isa nimelt silus ja vormis ühte kartulit kümmekond minutit kuni see päris pisikeseks kulus. õnneks teeb leevikese isa kodus kõiki muid toimetusi - koristab, triigib, viib prügi välja ja muidugi peseb nõusid. ema ja isa on ammuilma omavahel kokku leppinud, et kui üks teeb söögi, siis teine peseb nõud. ja mõlemad on oma ülesandega rahul.
    leevikese emale meeldib süüa teha. eriti soolaseid sööke, kooke ta küpsetada ei oska. juba kuuendat aastat käib ema oma koolis õpetajate kulinaaride klubis. kuus korra kohtuvad kulinaarsete huvidega pedagoogid kas kokandusklassis või kellegi juures külas ning valmistavad kaie ja markko juhendamisel põnevaid roogi. vahel käivad neil külas ka mõned toiduspetsialistid. peale söögitegemise joovad õpetajad klubis veel veini ja lobisevad. ning peale üritust veedavad tänu ülitäis kõhule unetu öö.

    kodus leevikese ema retseptide järgi toitu ei valmista. ta keedab tavaliselt nendest asjadest, mida parasjagu kodus on, seda mis pähe tuleb. vahet ju ei ole, isale ikka maitseb ning ja ta ütleb alati samad sõnad: "see on kõige parem söök, mida ma eales saanud olen, sooviksin saada selle toidu retsepti!"

    Friday, April 14, 2006

    leevike ja ema prillid

    lõpuks juhtus see, mida oli juba ammu oodata. leevike murdis pooleks ema prillid. sellest ajast, kui leevike paarikuuselt haarama õppis, on ta pea iga päev ema prille rabanud. ja nüüd, aasta hiljem, õnnestus tal need täpselt keskelt pooleks murda. kõik toimus üsna kiiresti - ema pikutas diivanil, leevike tuli kohale, haaras prillid ja tegi krõksti.
    nüüd istub ema keset suuri pühi silme eest udune ja ei kujuta ettegi, kust nii äkki uusi prille saada. hea, et ta vähemalt munad hommikul ära värvis. muidu oleks pimedana kõik ühtlaselt pruuniks võõbanud.

    Wednesday, April 05, 2006

    ema ja osturalli

    leevikese ja mirteli ema käisid täna osturallil. mitte niisama kaupa uudistamas, vaid kindla sooviga osta lastele ecco sandaalid. mirteli ema oli kataloogist täpselt välja uurinud, et täna paisatakse roosad ja sinised eccod müüki ning pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub.
    hommikul läksid lapsed ujuma nagu igal kolmapäeval. kui tavaliselt väike lastebassein
    kihab emadest ja titadest, siis täna ujusid mirtel ja leevike lausa kahekesi. pärast mõnulesid veel mullivannis ja aurusaunas. tühja veekeskust nähes tekkis emadel muidugi kuri kahtlus, et samal ajal, kui nemad lastega vees hullavad, ostavad teised ettenägelikumad emad soodsad sandaalid ära. mida rohkem nad selle peale mõtlesid, seda murelikumaks muutusid. kaubamajja jõudes jooksid emad parkimismajast sandaalideni ning haarasid letilt kaks viimast paari tüdrukutetoonis jalanõusid. nad olid võitnud! kõik ülejäänud olid poistele mõeldud tumesinised, mis oleksid ilmselgelt praktilisemad olnud. aga kuidas sa ostad sinised, kui täpselt kaks paari roosa-valgekirjuid ootab.
    rohkem mirteli ja leevikese ema midagi osta ei plaaninud ning tunglesid läbi rahvasumma, et süüa puhvetis üks kosutav püreesupp. neile trügisid vastu kaks tuntud kandelinanõustajat, mõlemal suured pambud käes, iga ost kenasti eraldi roosas kilekotis. kohe näha, et ökoloogiliselt mõtlevad inimesed.
    leevikesele pandi uued sandaalid juba poes jalga ning loomulikult pidi ta nendega ka kodus liikuma. kvaliteetne jalanõu on ikka hea küll, märkas ema. sest isegi kehv kõndija leevike lausa silkas üle toa, kui lõpuks paljajalu sai. paar eelnevat tundi kingad jalas istumist olid imet teinud!

    Monday, April 03, 2006

    leevike ja auh auh

    leevikesele meeldivad väga loomad. eriti siis, kui nad on raamatus või televiisoris või kaugel aia taga. päris koera või kassiga kohtudes hakkab ta veidi pelgama. ja alati, kui leevike kuskil looma näeb, hakkab ta haukuma: "au-au-auh." ema ja isa proovivad talle seletada, et haugub koer ja äärmisel juhul ka rebane, aga kindlasti mitte kass ega kurg. leevike ütleb küll püüdlikult: "kass" ja kohe sinna otsa: "au-au-au."
    õnneks oskas leevike enne haukumist ka natuke muid sõnu. tema lemmiksõnaks on kindlasti "issake", mida ta omaette askeldades pidevalt pobiseb. leevikese ema aga oli esimese asjana hakanud haukuma ja alles hiljem tulid emme ja aitäh ja need ülejäänud sõnad.
    peale loomade arvab leevike, et haukumise häält teeb veel ka delma margariinimehike televiisorist. ja tal võib vabalt õigus olla, kuna sellist elukat pole ei leevikese ema ega isa veel päriselus kohanud.