ema, isa, leevike ja aastaajad

isa ja seened

leevikese isa armastab väga seenel käia. alati kui saabub sügis, läheb ta suure korviga metsa ja korjab selle seeni täis. ega ta seeni eriti ei tunne ja seepärast korjab kõiki, mis sümpaatsed tunduvad. ükskord korjas leevikese isa kaks suurt korvitäit sapipuravikke. õnneks ei oska ta seeni puhastada ning leevikese ema saab selle käigus tundmatud isendid ära visata. kastet süües isa alati imestab, kuidas seened kupatades ja praadides nii kõvasti kokku tõmbavad.
eile käisid ema, isa ja leevike jälle seenel. sel korral vaimustus isa tavavahelikest ja korjas neid korvi täis. ema küll selgitas, et tegu on mürgiste seentega, aga isa ei uskunud - kuidas saavad nii kenad seened söömiseks kõlbmatud olla. kodus tõestas ema seeneleksikoni abil siiski seente sobimatust söögilauale. ja kirjasõna isa usub ning soostus seened ära viskama. küllap eelmine toidumürgitus ei olnud veel ununenud.

ema ja kartulid

leevikese ema eriti kartulit ei armasta. ta isegi usub, et kartul on ajumürk, igavene kahjulik kraam. ameerika indiaanlased plaksutasid käsi, kui valged neilt kartuli üle võtsid. nemad kasutasid seda loomasöödaks ja naersid, et näe näe, ise alistasid meid ja nüüd söövad end juhmiks. ja eks igaüks on tundnud peale taldrikutäie praekartulite sissevohmimist, et mõte eriti ei lippa.
sellele vaatamata söövad ema, isa ja leevike korra nädalas kartulit ning sel kevadel pani ema isegi kaheksa kartulit maha. suvi otsa olid kartulid omapead maa sees, keegi neid ei rohinud, kastnud, mullanud ega väetanud. ja sügiseks oli iga varre alla kasvanud terve ports erinevas suuruses kartuleid.
kui nüüd kõik kaheksa pesakonda pintslisse on pistetud, ehk saab siis ka mõttelaiskus otsa ja blogisse tuleb tihemini uusi lugusid.

isa ja taksosõit

ema, isa ja leevike käisid nädalavahetusel soomes. isa läks tööasjus kohale juba reedel ning otsustas õhtul natuke pidutseda. öösel kell kaks hakkas ta rongiga ööbimispaika sõitma, kuid õnnetuseks sattus valele rongile ning leidis end keset ööd võhivõõrast raudteejaamast. võttis siis takso ja ütles juhile enesekindlalt: myllypuro. seejärel taksojuht muudkui sõitis ja sõitis ning lõpuks hakkas uurima, kuhu isa myllypuros täpselt minna soovib. millises myllypuros, imestas leevikese isa ning selgitas, et tema soovib minna hoopis huopalahtisse. siis sõitis taksojuht veelgi kauem ning selle tulemusena pidid ema ja leevike järgmistel päevadel soomes üsna kasinalt hakkama saama. ja isa ei saa siiani aru, miks ta taksosse istudes myllypuro ütles.