• randveerud
  • ema, isa ja leevike: October 2006

    Sunday, October 22, 2006

    ema, isa ja teater

    leevikese ema ja isa käisid teatris. see käik oli eriline, kuna esimest korda üle väga pika aja pidid ema ja isa sinna koos minema. ema valmistus sündmuseks põhjalikult: pani kleidi selga, kontsakingad jalga ja jõudis varakult enne etendust kohale. peale pikka ootamist helistas ta leevikese isale, kes soovitas saali minna ja kohad võtta. tema jõudvat kohe varsti. ainukesed vabad toolid asusid esimeses reas ning ema sinna istuski. täpselt kell seitse tuli piletimüüja tõrelema, et ema oma kõrvale kedagi istuma pole lubanud ning läks seejärel ise jooksuga leevikese isa otsima. kahjuks tulutult. piletimüüja palus leevikese emal isale sõnumi saata, et uks on kinni ja hilinejaid saali ei lubata. mingi ime läbi jõudis isa lõpuks saali ja etendus võis alata.
    nagu ikka, tuli leevikese isal kohe magus uni peale. aga ema ei toginud teda eriti, kuna näitlejaks oli rein pakk, kelle ees ema piinlikust ei tundnud. pigem oli tal imelik ühe tütarlapse pärast, kes terve etenduse arusaamatul põhjusel nutta lahistas.
    aga see, miks kaks kohta esireas vabad olid, sai juba etenduse algul selgeks. nimelt kallati just seal vaatajatele solki kaela. seda märkas isegi leevikese isa, kes siis veel ei maganud.

    ema ja viisakus II

    ühel päeval vedas emal jälle viisakusega veidi viltu.
    ema, isa ja leevikese vanaema korjasid õunamahla tegemiseks õunu. isa ronis aga puu otsa ja raputas ning teised korjasid ubinad suurde kasti. ja siis, kui talitati sellise puu kallal, mille oksad ka naabrite aeda ulatusid, tuli naabriproua õue. ta ütles kenasti, et tulge korjake meie aiast ka õunad ära. ema vastas talle, et mis te nüüd, meil endalgi uputab. naabriproua vastu, et tulge ikka, ma teen värava lahti. ema püüdis viisakas olla ja kordas, et meil pole niipalju õunu vaja. isa, kes puu otsas muudkui raputas, ütles, et miks mitte, muidugi korjame ära. ja ema hüüdis vahele, et ei ei, mitte mingi juhul.
    lõpuks läks üsna pahura olemisega naaber tuppa ja ema taipas, mida too proua mõelnud oli. ta nimelt pidas silmas õunu, mida isa suure hurraaga nende aeda raputas. tema sõnum oli pigem käsk, et koristage oma pabulad ära, mitte lahke pakkumine, nagu ema oli arvanud.

    Tuesday, October 17, 2006

    leevike ja seestütlev kääne

    leevike tõusis hommikul üles ja hakkas kamandama: "emme, arka üles, issi arka üles, emme voodi alla, issi voodi alla!" kas leevike tahtis tõesti, et terve pere voodi alla poeks?

    Sunday, October 15, 2006

    leevike ja seelik

    kui leevike riidesse paneb, siis räägib ta samal ajal: "pluus selga, kampsun selga, jope selga, müts pähe, püksid jalga, kingad jalga, seelik jalga." ema tavaliselt parandab teda, et seelik käib selga, mitte jalga. aga leevike on kindel ja ütleb ikka: "kleit selga, seelik jalga."
    ja siis hakkas ema mõtlema, et tegelikult on leevikesel õigus. seelik käib selga nendel inimestel, kes seda üle pea topivad. ema ja leevike aga tõmbavad seeliku jalga nagu püksid. kui ema väike oli, siis õpetati ka teda peaga seelikust läbi pugema. aga emale tundus selline lähenemine keeruline. seelikut pidi üle pea rebima vist seepärast, et see mööda maad ei lohiseks. aga miks siis püksid võivad lohiseda?

    Tuesday, October 10, 2006

    leevike ja matrjoškad

    kui leevikese vanaema väike oli, tahtis ta matrjoškasid saada, kuid keegi ei ostnud neid talle. kui leevikese ema väike oli, tahtis ka tema matrjoškasid ja suure lunimise peale sai lõpuks ühe. selle kõige väiksema, mis ei käinud isegi lahti. kui leevikese isa väike oli, tahtis ta saada matrjoškasid ja samovari, aga ei saanud kumbagi.
    leevikese vanavanaemal on matrjoškad. aga tema elab räpinas ja leevike näeb neid harva.
    kogu perekonna suure unistuse täitis lõpuks leevikese isa, kes ostis smolenskist leevikesele matrjoškad. õnneks samovari ta siiski ei toonud. reisikott polnud ju ka teab mis suur.

    Monday, October 09, 2006

    isa ja reisikott

    leevikese isa on väga suure staažiga reisija ning teab, et komandeeringusse või ekskursioonile palju asju kaasa vedada pole mõtet. nagunii on ta terve reisi ühtede riietega ning tuleb pakitud sumadaniga koju tagasi.
    eile saabus isa nädalapikkuselt smolenski-reisilt koos pisikese halli kotiga, mille sisu koosnes enamjaolt kingitustest. suurte kohvritega kolleegid olid isa reisikoti üle imestunud. "no ega nad ise ka seal riideid ei vahetanud, ma spetsiaalselt jälgisin," ütles isa.

    leevike ja söömisemäng

    leevike pakkus nukkudele ja jänestele süüa - pani toolid nukulaua taha ja jõhvikaid täis taldrikud lauale. üks koht jäi vabaks. leevike vaatas ringi, läks siis kirjutuslaua juurde, tegi sahtli lahti, võttis isa pressikaardi, pani selle tühjale toolile ja ütles: "issi ka sööma."

    Friday, October 06, 2006

    leevike ja mängukaru

    leevike on juba ammu endale mängukaru tahtnud. mirtelile külla sõites korrutab ta: "karu, karu, trepist üles, karu," mis tähendab seda, teisel korrusel mirteli voodis pesitseb üks pruun kaisukaru. leevike ilmselt arvab, et tegemist ongi tema isikliku karuga, kes lihtsalt elab murastes. ning iga kord koju naastes on leevike väga õnnetu, et karu temaga koos ära tulla ei tohi.
    leevikese ema on mänguasjade suhtes valiv. talle meeldib, kui on pigem vähem, aga toredaid ja arendavaid asju. eriti ei meeldi emale igasugused karvased pusserdised. ema meelest on parim mänguasi raamat või siis äärmisel juhul puust klotsid või pusle. kuna leevikesel juba mõned jänesed on, ei võtnud ema leevikese karusoovi esialgu väga tõsiselt.
    aga täna ema leebus ning lubas oma hiljutise palgapäeva puhul leevikesel ise mänguasjapoest karu valida. leevike ei uskunud oma silmi, kui poemüüja talle kilekotti asetatud suure karu ulatas. ta kõndis uhkelt suur kott käes poest välja ja rääkis: "karu, karu, koju lähme, kaissu lähme, tuttu lähme, oma karu, oma karu!" loodame, et muraste karu nüüd ei pahanda ning kahest mõmmikust saavad head sõbrad.