isa ja korvpall IV

täna kell pool üks öösel, kui leevikese ema end just magama sättis, kuulis ta altkorruselt koledaid mütsatusi. esialgu arvas ema, et isal kukkus midagi maha, seerjärel oletas, et isa on hakanud remonti tegema. aga paugud olid kuidagi ühtlased ja kajasid üle maja, just nagu keegi põrgataks midagi. lõpuks läks ema vaatama ja mis te arvate, mida tegi leevikese isa elutoas keset ööd?

isa ja korvpall III

eile kõndis leevikese isa mööda tänavat ning äkitselt hakkas vihma sadama. isa astus esimesse ettejuhtuvasse poodi vihmavarju. juhuslikult oli see kauplus "dünamo" ning leevikese isa ostis pere viimaste säästude eest juba kolmanda korvpallirõnga kahe nädala jooksul.

leevike ja lutt

kui leevike sündis, siis emal ei tulnud esialgu pähegi, et rinnalaps võiks lutti vajada. umbes kuu möödudes hakkas talle aga tunduma, et äkki siiski. lutiga laste elu paistis kuidagi mõnusam - autosõidul või vankris saavad nad mõnusalt lutti matsutada ning tusase tujuga on väike abimees varnast võtta. aga kui ema lutiga saabus, siis leevike seda suus küll ei hoidnud. katsetati ja prooviti pool aastat, aga leevike sülitas järjekindlalt luti välja. lõpuks ema ja isa loobusid ning otsustasid, et järgmisele lapsele pistavad kohe sündides luti suhu.

umbes aastaselt avastas leevike luti. õigemini leidis mirteli oma ja hakkas seda vahel mekkima. päris korrektselt ta seda imeda ei osanud, kandis niisama suunurgas ja limpsis nagu jäätist. kord võttis ta luti isegi õue kaasa ning lasi mänguväljakul liumäest alla. üks tädike seisis kõrval ja hurjutas: "ise nii suur tüdruk ja lutt ikka veel suus!" emale tegi see nalja, kuna tema arvates polnud leevike lutisöömist veel alustanudki.
aga eile koristas ema autot ja leidis leevikese tooli ümbrusest neli lutti. suhteliselt palju lapse kohta, kes lutisõber pole.

isa ja korvpall II

ema siiski sünnipäevaks korvpallirõngast ei saanud. aga hommikul oli voodi kõrval ikkagi kaks kingitust: väike pakk lõhnaõliga emale ja suurem komps leevikesele, kes sai samal päeval poolteist aastat vanaks. leevikese pakis oli muidugi rõngas. kahjuks oli laste korvpallirõngas toodetud hiinas ning valmistas isale kõvasti tuska. enne kui ema jõudis hommikukohvi tulele panna, oli rõngas juba katki ning mida rohkem isa seda parandas, seda vildakamaks asi läks.
nüüd siis peab isa aru, kas osta poest tugevam rõngas või minna kindla peale välja ning lasta see mõnel sepal meisterdada.

isa ja korvpall

leevikese isa on otsustanud hakata korvpalli mängima. suvemajas garaaži küljes oli üks ilmatuma vana korvpallilaud ning ühel päeval hakkas isa seda remontima. ta parandas laua ära ning ostis uue korvirõnga. varsti on palliplats valmis ning isa saab harjutama hakata.

aga sellest leevikese isale ei piisa. temal on vaja korvirõngast ka linnakoju. juba mitu päeva käib isa mööda tube ja arutab endamisi, kuhu pisike kõrvirõngas kõige paremini sobiks ning üritab kujutletava palliga kujutletavast rõngast sisse saada.
leevikese emal on tekkinud hirm, et saab selle korvirõnga homme sünnipäevaks.

leevike ja ahv

kui leevikese ema on isa peale pahane, siis ütleb ta tavaliselt, et isa on ahv. see juhtub näiteks siis, kui isa ei ole järjekordselt osanud oma aega planeerida ning jõuab koju viis tundi lubatust hiljem või lepib kokku töökohtumise laupäeva hommikuks.
kuna leevike omandab kõike rõõmuga, õpetas ema talle, et issi on ahv. ja nüüd kutsub leevike: "issi, issi, ahv, ahv" või poeb talle sülle, patsutab sõbralikult õlale ja lausub tõsiselt: "ahv".