leevike ja nukuteater

ema, isa ja leevike käisid eile nukuteatris. leevike oli teatris esimest korda. ta oli seda käiku väga oodanud. kodus olid nad isaga mitu korda nukuteatrit mänginud ning leevike uskus, et päris teatris on sama lõbus.

teatrimaja meeldis leevikesele väga, eriti fuajee, kohvik, tualett ja mängunurk. algul vaatas ta etendust ka huviga, aga peale seda, kui saal mitu korda järjest pimedaks läks ning laval ikka veel midagi põnevat juhtuma ei hakanud, nõudis leevike uksest välja.

isa ja leevike lahkusid ning ema vaatas lavastust edasi. lõpuks katkes ka tema kannatus ning saalist väljudes kuulis ta juba kaugelt leevikese häält. lähemale jõudes avanes järgmine vaatepilt: leevike oli mängunurgas nukud ja loomad ritta sättinud, seisis ise nende ees karumõmm käes, tantsis ja laulis: "lalaaa, lalaaa, see ongi nukuteater, nukuteater!"

ema oli õnnetu, et leevikese esimene teatriskäik eriti ei õnnestunud. ta uuris ka järgmisel päeval leevikeselt, kuidas teatris meeldis. "hästi meeldis," vastas leevike. "tegin mängunurgas ise päris nukuteatrit!"

leevike ja prillid

leevikese emal on prillid ja leevikese mõlemal vanaemal on prillid. leevikesel endal õnneks prille pole, aga ta kujutab ette, et on. igal õhtul võtab ta kujutletavad prillid eest ära, paneb kamina peale ja poeb siis teki alla. hommikul ärgates toob prillid ja paneb ette. päeval pikutades või riideid üle pea selga tõmmates võtab ta jällegi nähtamatud prillid eest. loodame, et see jääb leevikesel ainsaks prillikogemuseks.

leevike ja kino

leevike käis eile koos isa ja emaga kinos. enne räägiti talle, et film on ühest notsust. leevike arvas, et puhhi sõber notsust ning ootas minekut põnevusega. saalis istus ta tähtsalt oma kohal, sõi popcorni ja kamandas: "notsu film juba hakka, film juba hakka!" õnnetuseks ilmus aga kõige pealt rahva ette üks mees, kes hakkas saalisviibijatele filmi tutvustama. leevikesele selline asi ei meeldinud ning ta nuttis: "tahan notsu filmi juba!"
filmi algus oli paljutõotav, esialgu oli film joonistatud ning leevikesele väga meeldis. siis aga läks ekraan pimedaks, joonistuse asemel magas üks tüdruk pimedas toas, õues sadas vihma ja lõi välku. leevike arvas, et keegi vahetas kanalit ning hakkas uuesti nutma: "emme, pane laste film tagasi, vajuta tagasi, tahan laste filmi edasi vaadata!" ei aidanud seletamine, et see film ongi nüüd selline. et teised kinokülastajad ka midagi vaadata saaksid, pidid ema, isa ja leevike kinost lahkuma.
järgmisel hommikul ärgates olid leevikese esimesed sõnad: "ei meeldinud kinos, tüdruk pesi notsut, ei meeldinud, ei taha kinno!"

leevike ja küsimused

viimasel ajal meeldib leevikesele küsimusi esitada. "mida me nüüd teeme?", "kuhu me sõidame?", "kuhu läheme?" on igapäevased küsimused ning nendele on kerge vastata.
kõige rohkem meeldib leevikesele küsida: "mis SEE on, mida sellega tehakse?" ning muidugi ei esita ta seda teada-tuntud asjade kohta. uurib ikka neid, mida isegi ema ei tea. täna näiteks piilus ta vanni alla ja hüüdis: "oi, mis SEE SIIN veel on?", emale ei tulnud selle asja nimi kohe meelde ning ta seletas, et see on üks toru mille kaudu vesi vannist ära voolab. leevike kordas umbes kolm korda: "toru, mille kaudu vesi ära voolab" kuni isa lõpuks teatas, et tegemist on äravoolutoruga.
tänaval piilub leevike võõrastesse aedadesse ja leiab nendest tundmatuid objekte. leevike on ka vastusega "ma ei tea" nõus ning ütleb siis lihtsalt: "emme ei teadnud, mis seal maja ees on". leevikese ema on üllatunud, et ilmas niipalju talle teadmata instrumente asub, aga eks peab oma silmaringi laiendama hakkama. varsti küsib ju leevike: "aga MIKS need seal on?"