ema, isa ja leevike

isa ja jalgrattavargad

2009-04-29T11:27:00.004+03:00

ühel päeval varastati leevikese isal jalgratas ära. isa oli kangesti kurb, kuna see on tema igapäevane sõiduvahend. ratas oli seisnud kolm päeva rattalukuga kinnitatult isa töökoha fuajees. kui isa neljandal päeval ratast võtma hakkas, oli selle lukk suurte tangidega katki lõigatud ja sõiduvahend läinud. eriti kurvaks tegi isa asjaolu, et rattal olid all hinnalised talvekummid. isa tõi maalt ära ühe teise jalgratta ja teatas juhtunust ka politseisse.
eile oli aga leevikese isal asja kinomajja ja suur oli tema üllatus, kui kohtas seal oma jalgratast truult ootamas, samuti lukuga kinnitatult ja talvekummid all. pisikese mõttetöö tagajärjel suutis leevikese isa meenutada küll, et oli sellega mõned nädalad tagasi sõitnud filmi vaatama. nüüd tuleb teine ratas jälle maale tagasi toimetada.

isa ja lennuk

2009-04-19T21:14:00.004+03:00

ühel päeval sõitis leevikese isa lennukiga bulgaaria pealinna sofiasse. isa istekoht asus täpselt vahekäigu ääres, seejärel oli vaba tool ning akna all istus üks kena prouake. sõidu ajal toodi reisijatele sooje pirukaid. isa oli just avanud oma söögikarbi, kui akna all istuv proua soovis tualetti minna. isa tõstis söögi vabale pingile ning lasi naisterahva mööda. kuna oli arvata, et proua kohe tagasi tuleb, ei hakanud isa toitu liigutama, vaid ootas.
üsna pea oligi naine tagasi. ta läks isast mööda ja laskus suure hooga tooli peale. aga mitte enda, vaid keskmise tooli peale, kus asusid ka isa soojad pirukad, ning jäi sinna kenasti istuma. õnneks leevikese isa polegi suurem asi saiasõber. ta ostis endale kohale jõudes hoopis suure portsu liha ja salatit.

isa ja ruloo

2008-08-09T21:50:00.004+03:00

ühel päeval oli isal tööjuures rulood vaja. et akna ette riputada. isa läks poodi aknakatet tellima ning sirutas seal käed laiali, kui mõõte küsiti. hiljem selgus, et päris paras sai. võib-olla paar-kolm sentimeetrit oleks võinud laiem olla, aga suurema päikese katab kenasti ära.

leevike ja traksid

2008-07-31T13:48:00.004+03:00

kuna leevike on väga peenike piiga, vajuvad tal püksid ja seelikud pidevalt alla. eriti joostes. joostes hoiab leevike tavaliselt ühe käega pükstest kinni.
ühel päeval ostis ema leevikesele traksid. nüüd jookseb leevike nii, et ühe käega hoiab pükse ja teisega trakse, kuna need omakorda libisevad õlgadelt alla. sest peale peenikese keskkoha on leevikesel ka õblukesed õlad.

leevike ja politseinik kungla

2008-02-11T20:25:00.000+02:00

võib-olla on olemas selliseid lapsi, kes õhtu saabudes vaikselt voodisse poevad ning magama jäävad. leevike nende hulka ei kuulu. talle peab õhtul raamatut ette lugema või millestki jutustama. tavaliselt teeb seda ema. erinevatel aegadel on leevikesele loetud pipit, karlssonit, nukitsameest, naksitralle, sipsikut ja veel teisigi raamatuid. ühel päeval aga soovis leevike, et ema loeks talle midagi politseinike elust. kuna sellist raamatut ema, isa ja leevikese kodus ei ole, pidi ema politseinik kungla ja tema naise miia välja mõtlema. peale seda ei taha leevike teistest tegelastest midagi kuulda. ja igal õhtul jutustab ema kungla uutest seiklustest.
kungla ja miia elavd mustamäel, neil on hundikoer nimega kosmonaut. kungla töötab politseis ja miia raamatukogus. veel on neil sõber sebastian, kes oli ka enne politseinik, aga nüüd tuletõrjuja. miia ja kungla armastavad käia kunstinäitustel, metsas jalutamas, rongiga sõitmas ja kosmonaudiga koerte koolis. kodus söövad nad ühepajatoitu ja pannkooke. kunglal on politseiniku vest kogu aeg seljas - tal on neid palju erinevaid. isegi öösiti kannab ta pidžaama peal öist politseivesti.
kuna leevikesel kulub uinumiseks ligi kaks tundi, on kungla-lugusid kogunenud juba paras ports ning ema plaanib neid vaikselt üles kirjutama hakata. pooled on niigi ununenud, sest ema on hilisõhtul jutustades väga unine.

leevike ja tegelased

2008-02-03T18:50:00.000+02:00

natuke peale seda, kui leevike oli saanud kaks aastat vanaks, otsustas ta, et ei ole enam leevike. iga natukese aja tagant mõtles ta end mõneks tegelaseks ning elas sellena oma elu. esialgu oli üpris pikk pierroti-periood. seejärel oli ta buratino, kiirabiarsti abi, tom, pipi pikksukk, pätt, politseinik, lotte, nukitsamees, neeger, tripp, karlsson ning vene buratino. esialgu ei olnud ümberkehastumiseks midagi erilist tarvis - leevike lihtsalt võttis pähe, et on näiteks buratino ja tegi oma tegevusi buratinona. mõne nädala pärast teatas, et hakkas nüüd tommiks etv lastesaatest ning nimetas ema anniks ja isa tuustiks. rollid kehtisid ka väljaspool kodu ning leevike parandas pahuralt, kui keegi teda vale nimega kutsus. nüüdseks vahelduvad tegelaskujud märksa kiiremini ning lisandunud on ka kodustest vahenditest valmistatud kostüümid. buratinol ja tripil on ühine vana päkapikumüts, aga buratinol lisaks ka üks ammu väikeseks jäänud vest. pipil vildikaga joonistatud tedretäpid, punutud patsid ja meisterdamise põll, nukitsamehel poroloonist sarved, pätil rebitud säärtega teksapüksid, politseinikul ei-tea-kust koju ilmunud suur neoonoranž vest, tommil rohelised velvetid ja roheline pluus ning neegril neegripildiga t-särk. vene buratinot eristab eesti ametivennast see, et tal pole vesti vaid krae. hetkel tegelebki leevike kahe suure küsimusega - kust saada lopsakas manisk vene buratinole ning traksidega püksid karlssoni kehastamiseks. kuna leevike soovib kostüümidega figureerida ka väljaspool kodu, siis on ema kindel, et traksipüksid jäävad ära. niigi on kukupai laulutunnis leevike pipi patsidega, rebitud teksades või rohelistes velvetites samal ajal, kui teised tüdrukud kleitides-pitsides esinevad.
leevikesel võib mõneks uueks rolliks kehastumine tulla väga äkki. näiteks söögilauas võib ta avastada, et on ootamatult nukitsamehest politseinikuks muutunud. siis peab poole lõuna pealt teisele korrusele jooksma, sest vajalikud riided on alati valel tasapinnal. kahjuks ei saa vildikaga joonistatud tedretäppe nii kiiresti ära kui nukitsamehe sarvi ja seega pole haruldane ka see, et politseinik või lotte on samuti tedretäpilised.

leevike ja pood

2008-02-03T17:25:00.000+02:00

igal hommikul ärgates unistab leevike sellest, et saaks terve päeva kodus olla. ei tasu nüüd arvata, et ema, isa ja leevike on suured ringirändajad - otse vastupidi. nii koduseid inimesi annab otsida. sellegipoolest tahaks leevike veel rohkem kodus aega veeta ning muutub kurvaks isegi siis, kui on vaja poodi minna. päris tihti vestleb ema leevikesega poes käimise hädavajalikkusest. õue jalutama on leevike nõus minema, aga ainult jalutama. kellelegi külla ta minna ei taha ning kui mõni pood paistma hakkab, hüüab kohe, et poest midagi vaja pole, kodus külmkapis on kõik olemas. ainuke pood, mida leevike hea meelega külastab, on mänguasjapood. kui leevike tahab mõnda uut mänguasja, soovib ta seda enne poes mitu korda vaatamas käia ning seejärel otsustab, kas uus lelu ikka on hädavajalik. tavaliselt leiab ta lõpuks, et targem on mitte osta.
praegu viibib isa komandeeringus ning ema on paar korda nädalas sunnitud leevikest poodi viima. eile pika läbirääkimise tulemusena käisid ema ja leevike supermarketis ning vastutasuks ostis ema ühe väikese lego. leevike oli küll algul selle ostmise vastu, aga hiljem ütles isale tähtsalt telefonis, et oli täna hea laps ning lubas emal ühe lego osta.

ema, isa, leevike ja hiir

2007-12-10T13:34:00.000+02:00

ema, isa ja leevikese koju kolis elama hiir. keegi teda otseselt ei kutsunud, aga ühel õhtul oli köögi puhvetkapist kosta krabistamist. isa lubas, et toob lõksu ja püüab hiire kinni. aga jutuks see jäigi. isal oli pöff ja teda hiir ei seganud. ema kartis hiirt ja sellest kapist ta asju võtta ei julgenud. näiteks olid seal leiva küpsetamise vormid ning ema pidi poest leiba ostma. leevike muidugi tahtis hiirt näha ja hiirte juustu pakkuda, aga ema ei lubanud ust avada.
eile hilisõhtul tegid ema ja isa arvuti taga tööd ning jälle kostis krabistamist. aga seekord mitte kapist, vaid suurest savist kausist. kausis olid õunad, küpsised ja kuivatatud puuviljad. isa tõusis ettevaatlikult püsti, hiilis kausini ja kattis selle papist mapiga ning viis kogu kupatuse õue. loomulikult mitte oma aeda, vaid paar maja edasi asuvasse allfilmi hoovi.
ema jõudis juba rõõmustada ning tegi ettevalmistusi puhvetkapi ukse avamiseks. aga kahjuks kostis järgmisel päeval kapist jälle krabinat ning isa meenutas, et õue jäid vaid küpsised ja pähklid. tema oli seni arvanud, et hiir peitis end küpsise taga.

leevike ja talvemüts

2007-11-14T17:16:00.001+02:00

kui leevike oli 9-kuune, ostis ema talle talvemütsi. kuna müts oli nagunii kapuutsi sees ja leevike kurguni soojas magamiskotis, siis ema mütsi valikule erilist tähelepanu ei pööranud. aasta pärast oli leevikese ema üpris üllatunud, kui sama müts ikka pähe mahtus ning praktilise inimesena ta uut peakatet soetama ei hakanud. aga seda, et müts ja kolmandal aastal leevikesele paras on, ei oleks ema osanud arvata. kas vaene leevike peab nüüd tõepoolest koolini ühe mütsiga käima?

isa ja õunamahlapress

2007-09-29T22:20:00.000+03:00

leevikese isal on suur unistus - tema tahab endale isiklikku õunamahlapressi. mitte sellist väikest, mis käib köögis laua peal ning millega saab klaasitäie mahla teha. selline tal juba on. isa soovib suurt. nagu varem inimestel oli. pressi, mis asub kuuri all ning koosneb elektrilisest purustajast ja mehhaanilisest pressist. masinat, millega saab 100 liitrit head kosutavat mahla teha. piisab vaid isal silmata kuskil rohkem kui kolme õuna, kui ta juba õunamahla tegemisest unistama hakkab.
eelmisel sügisel viisid ema ja isa õunad rakverre ning pressisid seal. tulemuseks said nad terve talve pakimahlade asemel kodust õunamahla juua.
sel aastal alustas isa päris enda mahlapressi otsinguid juba varasuvel. ta helistas kõikidesse tallinna kauplustesse ning kurtis oma muret. vastus oli pea kõikjal ühesugune - sellist seadeldist enam maale ei tooda. vaid ühes poes räägiti teist juttu - kaugel lasnamäel aiamarketis teatas proua telefonis, et neil on just säärane masin olemas. isa esitas mitu täpsustavat küsimust, jäi rahule ning jõi mõttes juba värsket õunamahla.
järgmisel hommikul poes selgus ikka, et müüja oli pisikest ühe-klaasi-mahlapressi silmas pidanud ning ema ja isa lahkusid kauplusest hoopis mutipeletaja ja oksalõikuriga. see kõik juhtus suve keskel.
täna alustas isa jälle mahlapressi juttu. kuu aja pärast on tal sünnipäev ning tema ainukeseks kingisooviks on õunamahlapress. kas keegi teab, kuidas sellist muretseda?

leevike ja saun

2007-08-12T23:47:00.000+03:00

leevikese isale ei meeldi saunas käia. ta läheb sinna vaid äärmisel vajadusel, ilmaaegu tema saunas aega veeta ei armasta. leevikesele ka ei istu saunas, tema on rohkem vannisõber. emale seevastu meeldib saunas väga. ühel päeval võttis ta leevikese sauna kaasa ning pani lava kõige alumisele astmele. ja selleks, et leevikesel igav ei hakkaks, andis ema talle hambaharja kätte ning käskis hambad väga puhtaks nühkida. ise mõnules ema muidugi kõige kõrgemal.
peale sauna nägi leevike ema hambaharja ja oli imestunud, et see kuiv on. teda üllatas väga, et ema saunas niisama istus. leevikese arvates oli kogu kompleks vaid selleks ehitatud, et saaks korralikult hambaid pesta.

leevike ja mängu-mirtel

2007-07-10T01:27:00.000+03:00

leevikesel on hea sõber mirtel, kellega ta palju aega koos veedab. lisaks on mõlemal piigal ka oma perekond ning tuleb ette päevi, kui tüdrukud üldse ei kohtugi. kord maal olles hüüdis leevike äkki, et mirtel tuli talle külla. ema ei näinud kedagi. kiire telefonikõne selgitas, et mirtel on hoopis viljandis oma vanaema juures. leevike aga kõndis üks käsi natuke üleval, nagu hoiaks kellelgi käest kinni ja tutvustas mirtelile oma lilli, põõsaid ja liivakasti.
söögilauas uuris leevike emalt, mis mirtelil jalas on. ema pakkus, et võib-olla kummikud. leevike oli selle peale imestunud, sest tema nägi sandaale.
järgmisel päeval tuli mirtel jälle külla. lisaks tuli ka üks päris külaline ning istus toolile. leevike keelas külalisel istumise, kuna mirtel juba istus seal.
seejärel leiutas leevike mängu, milles tema vanaema on hoopis mirteli vanaema.

leevike ja pierrot

2007-07-10T01:06:00.000+03:00

iga päev vähemalt korra pakub leevike välja, et võiks hakata buratinot mängima. kuidas see mäng täpselt käib, pole veel päris selge. esialgu jagatakse igal juhul osad ning otsustajaks on leevike. ise ta valib endale alati ühe ja sama tegelaskuju - tema soovib olla pierrot. algul soovitas ta isal kehastada malviinat ning emal artemoni. isa aga vaidles alati tuliselt vastu - temale ei tundunud vist malviina osa piisavalt mehelik. korra kauplesid isa ja leevike osatäitmiste üle nii tõsiselt, et isa pidi häält tõstma ning hüüdma: "mis õigusega sina, leevike siin üldse otsustad, hoopis mina olen tegelikult režissöör!" ei tea kas mõjus see või midagi muud, igal juhul on isa viimasel ajal ise artemon ning ema buratino. malviina osa on hetkel vakantne.
mäng ise suuri pingutusi ega ümberkorraldusi ei nõua - kõik teevad samu tegevusi edasi, mis neil parasjagu pooleli on, ainult nimed on teised. spetsiaalseid kostüüme seljas olema ei pea. ühel päeval näiteks värvis artemon maal aknaid ning pierrot abistas teda. buratino hakkis samal ajal köögis salatit. seejärel hakkasid kolm semu koos sööma.
parim on muidugi see, et tegevusi, mida leevike eriti teha ei viitsi, võib meeleldi sooritada pierrot. mõnikord pole leevikesel kõht sugugi tühi, pierrot aga sööb hea meelega taldrikutäie suppi ära.

ema ja maasikad

2007-07-09T00:15:00.000+03:00

leevikese emale maitsevad väga maasikad ning ta on alati üritanud neid kasvatada. korralikku aedmaasikasaaki pole ta aga vaatamata suurele rohimisele-lõikamisele kunagi saanud. kaks aastat tagasi istutas ema lillepeenrasse ühe metsmaasikataime ning tänaseks on sellest võrsunud mitme ruutmeetrine maasikaväli. lõpuks on selgunud kultuur, mis vastab ema nõudmistele - ei vaja hoolt, on maitsev ning ilusam kui mistahes petuunia. aedmaasikad niitis ema juba kevadel muruniidukiga maha.

ema ja mänguautomaat

2007-07-08T23:29:00.000+03:00

leevikese ema ei ole kunagi käinud kasiinos ega mänginud ühtegi hasartmängu. sellele vaatamata võitis ta täna 43 krooni. ema sisestas balti jaama turu juures asuvasse parkimisautomaati kroonise mündi ning enne kui ta järgmist pistma hakkas, kõlises 45 samasugust masinast välja. ema oli esialgu kohkunud, aga ümberkaudsed isikud balti jaama lähistelt soovitasid tal raha endale võtta. ema pistis siis saagi taskusse ning üritas veel, sel korral tulutult.
turul müntide eest kabatšokki ja küüslauku ostes mõtles ema endamisi, kas mitte poleks pidanud ka paberrahaga katsetama, tulemus oleks märkimisväärsem olnud. või oli see hoopis vihje, et peaks hakkama hasartmänge mängima?

leevike ja ralliauto

2007-07-05T00:47:00.000+03:00

leevike mängib tavaliselt loomade ja nukkudega. aeg-ajalt kerkib esile üks või teine tegelane, keda kõige rohkem hellitatakse. mäng on üks ja sama - need kõik on tema lapsed. karu või nukk pannakse magama, siis äratatakse jälle üles, antakse süüa, viiakse käruga jalutama, kindlasti on keegi haige ja vajab ravitsemist ning terveks saades lähevad kõik õnnelikult koos poodi.
paar kuud tagasi sai leevike ühe auto omanikuks, õigemini tõi vanaema juurest isa vana ralliauto ning see on hetkel tema lemmikmänguasi. kui ema leevikese käes autot nägi, arvas ta, et nüüd läheb suuremat sorti põristamiseks ja kihutamiseks. aga ei - leevikese automängu ajal on kuulda umbes sellist vestlust: "tule siia ralliauto, kas sa oled haige? ma annan sulle kohe süüa, sul on kindlasti kõht tühi, tule istu siia. kas sa kaissu tahad tulla ralliauto, ma panen sulle teki peale. mina olen sinu emme, ralliauto, tule kärusse, lähme õue jalutama. aga enne poti peale, ralliauto!"

isa ja bitter šokolaad

2007-07-05T00:16:00.001+03:00

leevikese isa lemmik läbi aegade on olnud bitter šokolaad. tal peab alati mõni tahvel varuks olema. ema, kes on muidu suuremat sorti šokolaadisõber, seda kibedat maiustust ei salli. isa ostab kaks bitteri šokolaadi korraga, ühe sööb tavaliselt kohe ära ja teise jätab tagavaraks.
nagu teada, käis isa mõni aeg tagasi toitumisspetsialisti jutul ning tema menüüst kõrvaldati palju isuäratavaid suupisted. keelatud on jäätised, kohukesed, koogid, saiakesed, kommid. aga üllatus-üllatus, ainukese magusana peale kuivatatud puuviljade on lubatud bitter šokolaad. seda lausa soovitati süüa. muidugi mitte teiste söökidega koos, ikka eraldi, nagu dieet ette näeb. mõnel päeval on isal nii kiire, et päris sööki ta sööma ei jõuagi ning hädast aitab välja bitter. uskuge või mitte, aga selle bitteridieedi tulemusena on isa rasvaprotsent endisest 21, mis oli ülikõrge, saanud 16 ning see on igati keskmine ja korralik tulemus.

ema ja veidrused

2007-07-02T00:43:00.000+03:00

viisaka inimesena vastab leevikese ema krentu saadetud küsitlusele. sellele on eelnevalt vastanud veel paljud teisedki koduperenaised.

söögitegemine
leevikese emal ei olnud kuni viimase ajani kodus ühtegi kokaraamatut, polnud lihtsalt kunagi pähe tulnud teisi soetada. söögilaua sahtlis lebavad kulinaaride klubist saadud paljundatud retseptid, mida ema kord kuus sinna lisab ja kunagi ei kasuta ning mida isa salaja ära viskab. mõni aeg tagasi kinkis krista emale kokaraamatu. leevikese ema lõi raamatu lahti, esimesena torkasid silma täidetud paprika ja tomatisupp. ema tõi poest produktid ja valmistas söögi. seejärel vaatas, et toidud näevad pisut teistsugused välja kui raamatus ning avas kokandusteose uuesti. selgus, et lisaks piltidele on kokaraamatus ka tekst - vajalike toiduainete nimekiri ning valmistamisviis. ema polnud seda esialgu märganudki, tema valmistas suupisted vaid pildi järgi. kokandusõpetaja sõnul käituvad nii tõelised professionaalid.

majapidamine
kui ema veel noor oli ja tal leevikest ei olnud, oli ta väga lohakas. kõik riided vedelesid kodus toolidel, laudadel ja põrandal. kapis polnud midagi. isa siis vahel püüdis viisakalt märku anda, et ema võiks mõned oma esemed kappi panna. seepeale ronis ema ise kappi peitu ja enne välja ei tulnud, kui isa lubas terroriseerimise lõpetada. isal hakkas üsna pea kapis istuvast emast kahju ja pani ise riided puudele.
nüüd aga on emast saanud väga korralik naine, kes iga päev kraamib ja koristab. kahjuks pole seda eriti märgata, kuna leevike teisest otsast ajab jälle kõik segamini.

muu
kui leevikese ema läheb kodus välja ilma autota, siis auto võtmeid ta kunagi kaasa ei võta. need võivad ära kaduda. samuti ei aseta ta võtmeid esikukapi peale, kuna nii võivad vargad saabudes lisaks kõigele muule ka auto lihtsa vaevaga kaasa viia. et varaste elu keerulisemaks teha, peidab ema võtmed iga kord erinevasse väga ebatüüpilisse kohta. kuna peidik on alati uus, ei leia tavaliselt ema ise ka võtmeid üles.

järgmisena võiksid vastata ingrid, katariina ja mari.

ema, isa ja leevike

2007-05-27T22:07:00.001+03:00

mai 2007

detsember 2006

juuli 2006

märts 2006

jaanuar 2006

juuli 2005

ema ja hajameelsus

2007-05-25T18:07:00.000+03:00

võrreldes leevikese isaga on leevikese ema ikka väga täpne ja terane inimene. aga ka temal juhtub vahel eksitusi.
paar päeva tagasi käis ema teatris. poole etenduse pealt hakkas talle tunduma, et puudub garderoobi number. ta otsis salaja kotist ja taskutest, niheles ja kobistas, aga numbrit ei leidnud. ema oli üsna häiritud mõeldes sanktsioonidele, mis garderoobinumbri kaotamisele järgnevad. etenduse lõpus meenus siiski, et on ju suvi ning garderoobis polegi midagi.
üks teine kord oli emal keset tööpäeva oma autost midagi tuua vaja. ta läks õue ja kõmpis parkla lõppu, kuna hommikul tööle tulles lähemal ühtegi vaba kohta ei olnud. jalutades möödus ta vabadest kohtadest ning kurvastas omaette, et auto võtit kaasas pole. muidu saaks ju tagasi tulles autoga lähemale sõita ning õhtul oleks lihtsam koju minna. lõpuks autoni jõudes taipas ema, et ka autost mõne asja võtmiseks on võtit vaja, kaelas olevast kooli võtmest ei piisa.

leevike ja kummikud

2007-05-22T15:50:00.000+03:00

eelmise nädala teisipäeval oli vihmane ilm ning paljud lapsed olid tulnud kukupai tundi kummikute ja vihmavarjudega. leevikesel oli ka karukujuline sirm kaasas, aga kummikute asemel ketsid. peale tundi said kummikuomanikud veelombis sulistada ning leevike pidi kurva näoga seda karu all pealt vaatama.
täna pani leevike loomulikult juba ärgates kummikud jalga, kuigi õues paistis päike ja ilm oli igati kuiv. ema püüdis leevikest veenda, et täna pole säärikuid vaja, aga asjata. autosse istudes hakkaski kahtlaselt pilve kiskuma ning kukupai tundi jõudes juba sadas. kui keegi nüüd imestab, miks kena suveilm äkki vihmaseks pööras, siis teadku, et leevike lihtsalt nii väga tahtis kummikuid kanda!

isa ja uus elu

2007-05-13T23:55:00.000+03:00

täna on ema, isa ja leevikese kodus lõpuõhtu. homsest algab isal uus elu koos adik levini söömisgraafikuga. täna juuakse veel veini, mis on homsest keelatud ning isa pistis pintslisse isegi koogitüki.
viimased kolm päeva on olnud sujuv üleminek endiselt elult uuele. putru keedeti juba täna piimata ning isa sõi seda õliga. leiva peale pani ta lihtsalt tomatit, juustu ja võid mitte. tavalise juustu asemel ostetakse nüüd kitsejuustu, mis on muidugi kõvasti esimesest kallim. alates homsest ei söö isa enam koos liha ja kartulit, riisi ja kala. lehmapiima ja nisutooted ei tohi ta nuusutadagi. toidu kõrvale ei või juua ning iga söömiskorra vahe peab olema vähemalt kaks tundi. vabalt võib koos manustada seeni ja porgandit, kusjuures seened ei tohi olla marineeritud. samuti on lubatud tarvitada ühe söögikorra ajal oliive, tatart ja lillkapsast. aga kui isa soovib seejärel suhu pista mõned mustikad, peab ta ootama 1,5 tundi.
kurb on ainult see, et leevikese isa senise elu viimane vein osutus pettumuseks ning üle poole klaasi ta seda juua ei soovinud. aga võibolla ongi üleminek uuele elule sedaviisi lihtsam, kui viimasest alkoholilonksust kesine mulje jääb.

leevike ja leevike

2007-05-06T22:05:00.000+03:00

kui leevike näeb mõnda pilti, kus peal on väike imik, arvab ta alati, et see on leevike titana. täna nägi leevike raamatus päris leevikese pilti ja ütles: "see on leevike siis, kui ta alles linnuke oli."

isa ja liumägi

2007-05-01T09:49:00.000+03:00

leevikesel ei ole päris liumäge. aga mõnikord ehitab ema talle elutoa diivani suurtest patjadest liumäe ja leevike laseb sellest meelsasti alla.
eile õhtul heitis isa kodustest vahenditest tehtud limäele pikali ja jäi magama. ema püüdis teda küll üles äratada, aga tulutult. hommikuks oli isa väga väsinud. eks proovige ise terve öö liumäel magada.

isa ja suusatunnel

2007-04-15T18:42:00.000+03:00

leevikese isa rõõmustas lugedes uudist, et rae valda ehitatakse motospordikeskus ja selle alla aastaringselt kasutatav 700-meetrine suusatunnel. emal jääb nüüd vaid loota, et leevikest tabab motospordipisik. siis saab kaks huviala ühendada: isa sahistab tunnelis ja leevike müristab selle otsas ning emal on vaid üks sõit teise linna otsa.

leevike ja buratino

2007-04-11T23:42:00.000+03:00

nagu kõik ülejäänud eesti lapsed, nii elas ka leevike läbi intensiivse lotte-perioodi, mis algas esilinastusel elusuuruses lotte nägemisega ning lõppes ühel laupäeva hommikul kuu või kaks tagasi, kui televiisorist näidati buratinot. peale seda hakkas leevike laupäevi ootama, et buratinot veelgi näha saaks. tihti ta saate ajal alles magas ning isal ei jäänud muud üle, kui osta buratino dvd.

kui leevikesele midagi meeldib, siis naudib ta seda mõõdutundetult. nii juhtus ka buratinoga. ta vaatas lavastusekogumiku neljandat, kõige viimast osa ikka väga palju kordi.

ühel päeval tuli ema mõttele osta veel üks buratino plaat ning valis selle poes välja. leevike nõudis, et plaat riiulisse tagasi pandaks. "mul on juba oma buratino kodus, rohkem pole vaja," põhjendas ta. ema suutis plaadi suure vaevaga ära osta ja seda kodus ka mängima panna, aga leevikese kindel lemmik oli muidugi "enda oranž buratino", rohelist värvi plaati vaadati vähem.

kuni ühel päeval oli roheline buratino kadunud. ema ei mäletanud, et ta plaadi kuhugi pistnud oleks, leevike samuti mitte. isa oli sel ajal komandeeringus ja teda süüdistada ei saanud. karp oli alles, aga plaati sees polnud. läbi otsiti kõik võimalikud ja võimatud kohad. leevike käib siiani joonlauaga radiaatoreid kopsimas ning ütleb, et otsib rohelist buratinot taga.

täna tõi isa siis buratino kogumiku teise osa, vhs kasseti. leevike vaatas seda algul huviga, aga varsti hakkas taas nõudma: "tahan ikka oma oranži, tahan näha kuidas nad poodi lähevad." ema eriti ei imesta, kui see kassett ka varsti kadunud on.

ema ja nohu

2007-04-11T23:27:00.000+03:00

leevikese emal ei ole üldiselt sellist kommet, et ta haige oleks. alati, kui ta tunneb, et ninas hakkab sügelema või kurk kipitama, ignoreerib ta mõttes haigust, kuni too lahkub. nii ongi juhtunud, et nohu oli emal viimati 15 aastat tagasi ja ega tervise üle pole ta üldse eriti kurta saanud.

leevikese isa oli vanasti päris tihti haige, õnneks on ta viimasel ajal hakanud emalt õppust võtma ning püsib nüüd tihemini terve. teda aitab kehva enesetunde vastu muidugi tibake pipraviina.

ka leevike pole väga tihti haige, aga vahel ikka, nagu kõik lapsed. viirusterohke talve pidas ta kenasti vastu, aga nädal tagasi jäi haigeks. palavik, nohu, köha. loomulikult hakkas kohe ka isal kurk kihelema ja pipraviina kulus ohtralt.

ja eile siis juhtus ime. leevikese ema sai nohu. esialgu ei saanud ta üldse aru, mis temaga toimub. ninas sügeles, ema ignoreeris, aga nohu puikles vastu ja võitis. leevikese ema ei jõua ära imestada, kui ebameeldiv asi on nohu: süüa pole mõtet - maitset nagunii ei tunne, magada ei saa, üleval olla ka mitte, peas kumiseb, nina on suurest nuuskamisest valus, silmad udused. täiesti arusaamatult halb olemine. kangelased on kõik need inimesed, kes mitu korda aastas nohu põevad.

leevike ja päike

2007-04-11T20:39:00.000+03:00

ema paneb õhtul leevikest magama. "kus issi on?" küsib leevike. "tööl," vastab ema. "kas ta poodi ka läheb?" "ei lähe, pood on juba ammu kinni, hilja on." "kuidas issi töö nii hilja lahti on?"

leevike on vanaemaga päeva jooksul mitu korda lugenud raamatut "triin ja päike". õhtul uurib ema leevikeselt, millest raamatus juttu on. "triin korjab maasikaid ja päike lihtsalt passib taevas," vastab leevike kokkuvõtvalt.

leevike ja nukuteater

2007-03-18T23:18:00.000+02:00

ema, isa ja leevike käisid eile nukuteatris. leevike oli teatris esimest korda. ta oli seda käiku väga oodanud. kodus olid nad isaga mitu korda nukuteatrit mänginud ning leevike uskus, et päris teatris on sama lõbus.

teatrimaja meeldis leevikesele väga, eriti fuajee, kohvik, tualett ja mängunurk. algul vaatas ta etendust ka huviga, aga peale seda, kui saal mitu korda järjest pimedaks läks ning laval ikka veel midagi põnevat juhtuma ei hakanud, nõudis leevike uksest välja.

isa ja leevike lahkusid ning ema vaatas lavastust edasi. lõpuks katkes ka tema kannatus ning saalist väljudes kuulis ta juba kaugelt leevikese häält. lähemale jõudes avanes järgmine vaatepilt: leevike oli mängunurgas nukud ja loomad ritta sättinud, seisis ise nende ees karumõmm käes, tantsis ja laulis: "lalaaa, lalaaa, see ongi nukuteater, nukuteater!"

ema oli õnnetu, et leevikese esimene teatriskäik eriti ei õnnestunud. ta uuris ka järgmisel päeval leevikeselt, kuidas teatris meeldis. "hästi meeldis," vastas leevike. "tegin mängunurgas ise päris nukuteatrit!"

leevike ja prillid

2007-03-06T21:58:00.000+02:00

leevikese emal on prillid ja leevikese mõlemal vanaemal on prillid. leevikesel endal õnneks prille pole, aga ta kujutab ette, et on. igal õhtul võtab ta kujutletavad prillid eest ära, paneb kamina peale ja poeb siis teki alla. hommikul ärgates toob prillid ja paneb ette. päeval pikutades või riideid üle pea selga tõmmates võtab ta jällegi nähtamatud prillid eest. loodame, et see jääb leevikesel ainsaks prillikogemuseks.

leevike ja kino

2007-03-06T21:32:00.002+02:00

leevike käis eile koos isa ja emaga kinos. enne räägiti talle, et film on ühest notsust. leevike arvas, et puhhi sõber notsust ning ootas minekut põnevusega. saalis istus ta tähtsalt oma kohal, sõi popcorni ja kamandas: "notsu film juba hakka, film juba hakka!" õnnetuseks ilmus aga kõige pealt rahva ette üks mees, kes hakkas saalisviibijatele filmi tutvustama. leevikesele selline asi ei meeldinud ning ta nuttis: "tahan notsu filmi juba!"
filmi algus oli paljutõotav, esialgu oli film joonistatud ning leevikesele väga meeldis. siis aga läks ekraan pimedaks, joonistuse asemel magas üks tüdruk pimedas toas, õues sadas vihma ja lõi välku. leevike arvas, et keegi vahetas kanalit ning hakkas uuesti nutma: "emme, pane laste film tagasi, vajuta tagasi, tahan laste filmi edasi vaadata!" ei aidanud seletamine, et see film ongi nüüd selline. et teised kinokülastajad ka midagi vaadata saaksid, pidid ema, isa ja leevike kinost lahkuma.
järgmisel hommikul ärgates olid leevikese esimesed sõnad: "ei meeldinud kinos, tüdruk pesi notsut, ei meeldinud, ei taha kinno!"

leevike ja küsimused

2007-03-04T15:42:00.000+02:00

viimasel ajal meeldib leevikesele küsimusi esitada. "mida me nüüd teeme?", "kuhu me sõidame?", "kuhu läheme?" on igapäevased küsimused ning nendele on kerge vastata.
kõige rohkem meeldib leevikesele küsida: "mis SEE on, mida sellega tehakse?" ning muidugi ei esita ta seda teada-tuntud asjade kohta. uurib ikka neid, mida isegi ema ei tea. täna näiteks piilus ta vanni alla ja hüüdis: "oi, mis SEE SIIN veel on?", emale ei tulnud selle asja nimi kohe meelde ning ta seletas, et see on üks toru mille kaudu vesi vannist ära voolab. leevike kordas umbes kolm korda: "toru, mille kaudu vesi ära voolab" kuni isa lõpuks teatas, et tegemist on äravoolutoruga.
tänaval piilub leevike võõrastesse aedadesse ja leiab nendest tundmatuid objekte. leevike on ka vastusega "ma ei tea" nõus ning ütleb siis lihtsalt: "emme ei teadnud, mis seal maja ees on". leevikese ema on üllatunud, et ilmas niipalju talle teadmata instrumente asub, aga eks peab oma silmaringi laiendama hakkama. varsti küsib ju leevike: "aga MIKS need seal on?"

leevike ja kissa

2007-02-26T15:48:00.000+02:00

kui leevike veel väga väike oli ja vaid mõnda sõna oskas, lubas kissa talle lause "kissa on kass" eest kingituse. leevike oskab seda juba ammu, aga kingitust pole veel saanud.
eile käisid ema, isa, leevike ja kissa suusatamas. enne minekut korrutas ema leevikesele: "kissa on kass" selleks puhuks, kui kissal peaks kingitus kaasas olema.
õues sättis ema asju autosse ja leevike ütles äkki: "näe, kissa tuli!" "ja kus ta siis on," küsis ema. "auto alla puges," vastas leevike. auto all lösutas suur hall kõuts.

leevike ja sünnipäev II

2007-02-16T16:34:00.000+02:00

kui leevike kaks aastat tagasi sündis, lehvisid majadel lipud. aga mitte leevikese sündimise vaid leedu iseseisvuspäeva puhul. isa heiskas leedu ja leevikese auks täna ka lipu, kuid kahjuks on see lipp oma tänaval ainuke. rohkem vennasvabariikide austajaid ümbruskonnas ei ela.
leevike sai kingituseks jalgratta. ema küll algul arvas, et talvel on ratas pisut imelik kingitus, aga krista rääkis, et nii väikestel lastel läheb kõigepealt paar kuud väntamise õppimiseks ning kevadel saab juba tänavale kihutama minna.
leevikesel oli ratta üle hea meel – isal on ju ratas ning leevike arvas, et ka tema saab nüüd hakata rattaga tööl käima. enne sadulasse istumist nõudis leevike veel kiivrit – ei tea, kust ta juba teadis, et see rattasõidul kohustuslik on, isa kiivrit ei kanna. kuna kiivrit ei ole veel ostetud, pani leevike pähe ema mütsi.
eile õhtul tõi leevikese onu ratta ema autosse, öösel tassis isa selle tuppa. leevike juhtumisi nägi onu toimetamist aknast ning ütles täna omaette: "õhtul viib leevike tatase ilusti autosse tagasi."
hommikusöögi ajal küsis ema leevikeselt: "no mis sa said sünnipäevaks?" "palju õnne sain," vastas leevike.
hiljem valmistas ema sünnipäevasööke ja leevike abistas teda. "ära praegu seda juustu võta, see on sünnipäevaks," ütles ema leevikesele. natukese aja pärast tuli leevike kavala näoga ema juurde kallistas teda, võttis juustu selja tagant välja ja ütles: "palju õnne sünnipäevaks, emme!"

ema, isa, leevike ja tan airan

2007-02-05T23:02:00.001+02:00

leevikese isa leidis härra, kes talle aeg-ajalt venemaalt paar pudelit tan airani toob. esimesel korral, kui isa pudelitega koju saabus, maitses ema seda paljukiidetud jooki ning ütes: "öäk!" proovis siis veel lonksukese-paar ning kolmas suutäis tundus juba väga maitsev. leevike aga arvab, et selle joogi nimi ongi öäk. täna tuli isa jälle paari pudeliga ning leevike ütles: "issi tõi öäk!" tema on ka ainus perekonnast, kellele tan airan meeltmööda pole.

kurjad keeled räägivad, et leevikese isa on nakatanud tani-pisikuga ka oma töökaaslased.

leevike ja mäng

2007-02-04T00:13:00.001+02:00

ema rääkis leevikesele, et kõike ei pea päriselt tegema, mõnda asja saab teha ka mängult. nukku saab vannis ilma veeta pesta, mängult võib mänguvanniveele mänguvannivahtu lisada, mänguõunu saab mängult korjata, mängusööki süüakse mängult.
täna pikutas ema diivanil ja tahtis helistada. "too mulle palun telefon," ütles ta leevikesele. leevike tuli kohale, käsi tühjalt ees ja ütles: "palun!" "no aga sa ei toonud ju telefoni," oli ema nõutu. "emme, helista mängult!"

isa ja diil

2007-01-29T16:49:00.000+02:00

paar nädalat tagasi helistati leevikese isale linnalehest ning uuriti, milline oli tema lemmiktoit koolisööklas. isa vastas kuulekalt: mannavaht, aga oli väga häiritud, et tema, kui lugupeetud filmiinimese käes sellist lihtlabast küsimust küsitakse.
sel nädalal üllatas leevikese isa eesti rahvast oma ülesastumisega diili reklaamis. väike nupuke linnalehes on säästuoperaatori reklaamimise kõrval käkitegu. kõige suurema üllatuse osaliseks sai aga leevikese isa ise, kellel vastavast reklaamist aimugi polnud. tema oli poolkogemata ken saani kaamera ette jäänud ning naiivselt vaid proovi teinud.
jääme huviga ootama leevikese isa uusi kangelastegusid!

ema ja lego

2007-01-09T01:09:00.001+02:00

jõuluvana tõi leevikesele lego. leevikese emale tõi ta seeliku, öösärgi ja rahakoti, aga kõige rohkem rõõmustas ema leevikese lego üle. juba jõululaupäeva õhtul, kui teised magasid, ehitas ema legoklotsidest uhke elamu. ja ehitab siiani, nii päeval kui öösel. leevike õnneks kade ei ole, kuigi ka talle meeldib legoga mängida. aga lisaks klotsidele meeldivad leevikesele veel legoprintsess ja legoloomad, emale need eriti huvi ei paku.

ühel päeval hoidis vanaema leevikest ning pärast teatas ehmunult, et leevike lõhkus natuke legomaja. emale tegi see nalja, kuna need majad ongi ju leevikesele mängimiseks ning iga katkine ehitis annab emale uue võimaluse. hiljem aga sai nalja veelgi, kuna leevike rääkis mängimise käigus, et vanaema lõhkus maja trepi ära, aga tagasi ei osanud panna. mine siis võta kinni, kes mida lõhkus.
ühel teisel päeval aga pomises ema endamisi, et klotse oleks juurde vaja, üldse ei saa ehitada. leevike tõi siis telefoni ja ütles viisaka häälega: "jõuluvana, too klotse juurde!"
leevike vist ei aima veel, et jõuluvana tuleb uuesti alles aasta pärast. ema nii kaua küll oodata ei jaksa.

leevike ja üllatusmunad

2007-01-03T00:31:00.000+02:00

mõnikord, kui leevikese emal enam midagi mõelda pole, juurdleb ta selle üle, kes küll leiutas üllatusmuna. päris kaval väljamõeldis teine, koosneb kõigest sellest, mis ühele lapsele meeldib ja tema vanematele mitte. esiteks saab muna ümbert suure õhinaga paberit ära kiskuda, seejärel šokolaadi süüa ja kolmandaks leiab üllatuse, mida vaibale või diivanile poetada. neljandaks ei anta neid mune poes üldsegi tasuta.
loomulikult meeldivad üllatusmunad ka leevikesele. tavaliselt istub ta poekärus muna tähtsalt peos. kassa juures ulatab selle ise müüjale. seejärel paneb leevike üllatusmuna ema kotti varjule ning ütleb: "kodus teen lahti. loodan, et sees on öökull". mõnel päeval läheb mitu tundi enne kui koju jõutakse. varem aga leevike muna avama ei nõustu. vahel on poes veel mõni laps, kes kohe üldse ei mõista leevikese kannatlikku meelt. iga põnn tahab ju ometi kohe šokolaadi süüa ja platsmassist konna vaadata. aga leevikesele meeldib mõnusaid asju edasi lükata.
kodus võtab ta riidest lahti ning siis saabub tipphetk - leevike istub oma väikesele toolile, harutab paberi lahti ning sosistab uuesti: "loodan, et sees on öökull".

isa ja tan airan

2006-12-27T19:15:00.000+02:00

iga kord kui leevikese isa välismaal või venemaal käib, toob ta sealt kaasa kääritatud piimatooteid, nagu näiteks tan või airan või tan airan ning joob siis neid kodus mõnusa näoga. tegemist on väga erilise ehk siis võiks isegi öelda harjumatu joogiga.
viimasel ajal reisib isa aga harvem kui piimajooke juua tahaks ning seoses sellega on kõigile lugejatele küsimus - ega keegi ei ole tan airani eestis müügil näinud?

leevike ja lumememm

2006-12-25T16:10:00.000+02:00

leevike vaatab lumememmega postkaarti ja ütleb: "näe, täitsa paljas mõmmi!"
no aga mida teha, kui pole lihtsalt lund, millest memme ehitada.

leevike ja jõuluvana

2006-12-25T16:07:00.000+02:00

ema, isa, leevike ja kuusk

2006-12-18T23:09:00.001+02:00

"millal me kuuse toome," küsis leevikese isa novembri keskel. "mitte veel," vastas ema. "no aga paari kuu pärast võib juba lootusetult hilja olla," arvas seepeale isa.

eile käisid siis isa, ema ja leevike kuuske koju toomas. nad võtavad jõulupuu alati oma kuusehekist, mis pole ammu enam hekk vaid rida väga kõrgeid kuuski. aga kuna niinimetatud hekki on vaja pügada, teevad ema ja isa seda alati enne jõule ning viivad kuuski ka kõigile tuttavatele. sel aastal tundus emale, et redel oleks justkui lühemaks jäänud. isa ronis sellega siiski üles ja saagis maha mitu suurt ja uhket kuuselatva ning kuusemets hakkas mõnest kohast jälle hekki meenutama. õnneks oli ema suvel suurema auto ostnud, eelmisesse masinasse poleks nii pikad kuused küll mahtunud.
kurb lugu asja juures on aga see, et kuusetoomisüritus lõppes isa jaoks traumapunktis. üks salakaval kuuseoks torkas isale otse silma sisse. nüüd peab ta rohtu silma tilgutama ja rahulikult istuma. lugeda ja televiisorit vaadata ei saa. aga eks jõulud olegi ju üks rahumeelne aeg.

ema, isa, leevike ja teine advent

2006-12-13T22:59:00.000+02:00

Lisaks võib piiluda ka siia.

ema, isa, leevike ja õunad

2006-12-06T09:20:00.000+02:00

ema, isa ja leevike käisid pühapäeval maal. nad plaanisid esimese advendi puhul väikese kuuseoksa koju tuua ja niisama jalutada. hoovi sõites märkas isa aga hoopis õunu. kujutage ette – õunad puu all detsembrikuus. ubinad olid väga maitsvad ning ema ja isa korjasid kaks suurt korvitäit ning rõõmustasid.

hiljem selgus, et looduses valitseb tasakaal – nimelt olid hiired ära söönud kõik need õunad, mis ema kastidesse kapi otsa ootama oli pannud. õigemini olid nad ära söönud õunte seemned, õunad ise olid ühtase massina kastidesse laotunud.

isa ja juuksuriskäik II

2006-11-26T18:17:00.000+02:00

leevikese isa otsustas eile jälle juuksurisse minna. kes teda viimasel ajal televiisoris, raadios või ajalehes näinud on, see mõistab, et oli ka tõesti viimane aeg. isa seadis kohe hommikul sammud kodu juures olevasse ristiku tänava meestejuuksurisse. seal aga selgus, et ka paljud teised härrad olid samamoodi mõelnud ning järjekorras ootas viis inimest. leevikese isa ootama ei jäänud ning tuli koju tagasi.

pärastlõunal proovis ta uuesti õnne. seekord oli järjekorras vaid kaks härrasmeest. kolmas, üks iseäranis lühikeste juustega mees istus toolis ning lasi end parasjagu pügada. isa astus sappa, võttis vana eesti ekspressi ning hakkas lugema. kui ta tüki aja pärast pilgu lehelt tõstis oli olukord täpselt sama – kaks meest ootasid ning siilipea lasi ikka veel oma juukseid ühe karva haaval lühemaks lõigata. isa närv ei pidanud vastu, ta haaras nagist mantli ja mütsi ning tuli tulema. aga jumal ise nägi, et ma vähemalt üritasin, lohutas ta ennast.

isa ja aruanded

2006-11-01T23:52:00.000+02:00

igal õhtul, kui leevikese isa koju tuleb, teatab ta juba ukselt, et täna peab aruandeid tegema. mida täpselt ja kellele isa aru andma peab, seda ema ei tea.
kõigepealt mängib isa leevikesega, vahel ka sööb, kui kell liiga palju ei ole. seejärel hakkab leevike magama minema ning nõuab voodisse ka isa. ei ole vist raske arvata, kes esimesena uinub.
vahel kargab isa keset ööd püsti ja ema kuuleb läbi une teisest toast klaviatuuriklõbinat. aga seda juhtub harva. tavaliselt isa öösel ärgates lihtsalt ohib ja oigab ning paneb varahommikuks kella helisema. hommikul ärkavad selle kella peale kõik teised, isa tavaliselt mitte.
peale hilist hommikusööki seab leevikese isa end arvuti taha ja võtab aruanded ette. leevike on muidugi kohe platsis ja tahab ise töökohta mängida. isa leebub ja annab talle oma telefoni ning leevike istub arvuti taga, üks käsi klaviatuuril, teine telefoniga kõrva ääres.
seejärel hüppab isa ratta selga ja väntab tööle, lootes muuhulgas ka aruannetega tegeleda. ning õhtul saabub ta koju ja teatab juba esikus, et homseks on vaja kindlasti aruanded esitada......

ema, isa ja teater II

2006-11-01T23:14:00.000+02:00

leevikese ema ja isa käisid jälle teatris. sel korral jõudis isa 20 minutit enne etendust kohale ning pälvis sellega piletikontrolli heakskiidu. taas istusid ema ja isa esimeses reas, kuna mujal kohti polnud ning olid rõõmsalt üllatunud, et midagi kaela ei sadanudki.
aga sel korral tegi isa rekordi jäädes magama juba etenduse esimese viie minuti jooksul. tavaliselt istub ta vähemalt pool tundi viksilt ja vaatab näitemängu. emal oli vaesest mehikesest lausa hale ning lasi tal rahulikult põõnata. näitlejad olid nagunii palju aega seljaga. aga mõnel korral, kui isa liiga alla vajus, ema siiski toksis teda.
etenduse lõppedes nentis isa: "jäin vist paaris kohas tukastama" ning imestas selle üle, kuidas kõik teised inimesed kinos ja teatris ärkvel püsivad.

ema, isa ja teater

2006-10-22T16:03:00.000+03:00

leevikese ema ja isa käisid teatris. see käik oli eriline, kuna esimest korda üle väga pika aja pidid ema ja isa sinna koos minema. ema valmistus sündmuseks põhjalikult: pani kleidi selga, kontsakingad jalga ja jõudis varakult enne etendust kohale. peale pikka ootamist helistas ta leevikese isale, kes soovitas saali minna ja kohad võtta. tema jõudvat kohe varsti. ainukesed vabad toolid asusid esimeses reas ning ema sinna istuski. täpselt kell seitse tuli piletimüüja tõrelema, et ema oma kõrvale kedagi istuma pole lubanud ning läks seejärel ise jooksuga leevikese isa otsima. kahjuks tulutult. piletimüüja palus leevikese emal isale sõnumi saata, et uks on kinni ja hilinejaid saali ei lubata. mingi ime läbi jõudis isa lõpuks saali ja etendus võis alata.
nagu ikka, tuli leevikese isal kohe magus uni peale. aga ema ei toginud teda eriti, kuna näitlejaks oli rein pakk, kelle ees ema piinlikust ei tundnud. pigem oli tal imelik ühe tütarlapse pärast, kes terve etenduse arusaamatul põhjusel nutta lahistas.
aga see, miks kaks kohta esireas vabad olid, sai juba etenduse algul selgeks. nimelt kallati just seal vaatajatele solki kaela. seda märkas isegi leevikese isa, kes siis veel ei maganud.

ema ja viisakus II

2006-10-22T15:00:00.000+03:00

ühel päeval vedas emal jälle viisakusega veidi viltu.
ema, isa ja leevikese vanaema korjasid õunamahla tegemiseks õunu. isa ronis aga puu otsa ja raputas ning teised korjasid ubinad suurde kasti. ja siis, kui talitati sellise puu kallal, mille oksad ka naabrite aeda ulatusid, tuli naabriproua õue. ta ütles kenasti, et tulge korjake meie aiast ka õunad ära. ema vastas talle, et mis te nüüd, meil endalgi uputab. naabriproua vastu, et tulge ikka, ma teen värava lahti. ema püüdis viisakas olla ja kordas, et meil pole niipalju õunu vaja. isa, kes puu otsas muudkui raputas, ütles, et miks mitte, muidugi korjame ära. ja ema hüüdis vahele, et ei ei, mitte mingi juhul.
lõpuks läks üsna pahura olemisega naaber tuppa ja ema taipas, mida too proua mõelnud oli. ta nimelt pidas silmas õunu, mida isa suure hurraaga nende aeda raputas. tema sõnum oli pigem käsk, et koristage oma pabulad ära, mitte lahke pakkumine, nagu ema oli arvanud.

leevike ja seestütlev kääne

2006-10-17T21:35:00.000+03:00

leevike tõusis hommikul üles ja hakkas kamandama: "emme, arka üles, issi arka üles, emme voodi alla, issi voodi alla!" kas leevike tahtis tõesti, et terve pere voodi alla poeks?

leevike ja seelik

2006-10-15T14:19:00.000+03:00

kui leevike riidesse paneb, siis räägib ta samal ajal: "pluus selga, kampsun selga, jope selga, müts pähe, püksid jalga, kingad jalga, seelik jalga." ema tavaliselt parandab teda, et seelik käib selga, mitte jalga. aga leevike on kindel ja ütleb ikka: "kleit selga, seelik jalga."
ja siis hakkas ema mõtlema, et tegelikult on leevikesel õigus. seelik käib selga nendel inimestel, kes seda üle pea topivad. ema ja leevike aga tõmbavad seeliku jalga nagu püksid. kui ema väike oli, siis õpetati ka teda peaga seelikust läbi pugema. aga emale tundus selline lähenemine keeruline. seelikut pidi üle pea rebima vist seepärast, et see mööda maad ei lohiseks. aga miks siis püksid võivad lohiseda?

leevike ja matrjoškad

2006-10-10T14:42:00.001+03:00

kui leevikese vanaema väike oli, tahtis ta matrjoškasid saada, kuid keegi ei ostnud neid talle. kui leevikese ema väike oli, tahtis ka tema matrjoškasid ja suure lunimise peale sai lõpuks ühe. selle kõige väiksema, mis ei käinud isegi lahti. kui leevikese isa väike oli, tahtis ta saada matrjoškasid ja samovari, aga ei saanud kumbagi.

leevikese vanavanaemal on matrjoškad. aga tema elab räpinas ja leevike näeb neid harva.
kogu perekonna suure unistuse täitis lõpuks leevikese isa, kes ostis smolenskist leevikesele matrjoškad. õnneks samovari ta siiski ei toonud. reisikott polnud ju ka teab mis suur.

isa ja reisikott

2006-10-09T18:01:00.000+03:00

leevikese isa on väga suure staažiga reisija ning teab, et komandeeringusse või ekskursioonile palju asju kaasa vedada pole mõtet. nagunii on ta terve reisi ühtede riietega ning tuleb pakitud sumadaniga koju tagasi.
eile saabus isa nädalapikkuselt smolenski-reisilt koos pisikese halli kotiga, mille sisu koosnes enamjaolt kingitustest. suurte kohvritega kolleegid olid isa reisikoti üle imestunud. "no ega nad ise ka seal riideid ei vahetanud, ma spetsiaalselt jälgisin," ütles isa.

leevike ja söömisemäng

2006-10-09T17:17:00.000+03:00

leevike pakkus nukkudele ja jänestele süüa - pani toolid nukulaua taha ja jõhvikaid täis taldrikud lauale. üks koht jäi vabaks. leevike vaatas ringi, läks siis kirjutuslaua juurde, tegi sahtli lahti, võttis isa pressikaardi, pani selle tühjale toolile ja ütles: "issi ka sööma."

leevike ja mängukaru

2006-10-06T23:05:00.000+03:00

leevike on juba ammu endale mängukaru tahtnud. mirtelile külla sõites korrutab ta: "karu, karu, trepist üles, karu," mis tähendab seda, teisel korrusel mirteli voodis pesitseb üks pruun kaisukaru. leevike ilmselt arvab, et tegemist ongi tema isikliku karuga, kes lihtsalt elab murastes. ning iga kord koju naastes on leevike väga õnnetu, et karu temaga koos ära tulla ei tohi.

leevikese ema on mänguasjade suhtes valiv. talle meeldib, kui on pigem vähem, aga toredaid ja arendavaid asju. eriti ei meeldi emale igasugused karvased pusserdised. ema meelest on parim mänguasi raamat või siis äärmisel juhul puust klotsid või pusle. kuna leevikesel juba mõned jänesed on, ei võtnud ema leevikese karusoovi esialgu väga tõsiselt.
aga täna ema leebus ning lubas oma hiljutise palgapäeva puhul leevikesel ise mänguasjapoest karu valida. leevike ei uskunud oma silmi, kui poemüüja talle kilekotti asetatud suure karu ulatas. ta kõndis uhkelt suur kott käes poest välja ja rääkis: "karu, karu, koju lähme, kaissu lähme, tuttu lähme, oma karu, oma karu!" loodame, et muraste karu nüüd ei pahanda ning kahest mõmmikust saavad head sõbrad.

ema, isa, leevike ja aastaajad

2006-09-30T22:40:00.000+03:00

isa ja seened

2006-09-25T22:21:00.000+03:00

leevikese isa armastab väga seenel käia. alati kui saabub sügis, läheb ta suure korviga metsa ja korjab selle seeni täis. ega ta seeni eriti ei tunne ja seepärast korjab kõiki, mis sümpaatsed tunduvad. ükskord korjas leevikese isa kaks suurt korvitäit sapipuravikke. õnneks ei oska ta seeni puhastada ning leevikese ema saab selle käigus tundmatud isendid ära visata. kastet süües isa alati imestab, kuidas seened kupatades ja praadides nii kõvasti kokku tõmbavad.
eile käisid ema, isa ja leevike jälle seenel. sel korral vaimustus isa tavavahelikest ja korjas neid korvi täis. ema küll selgitas, et tegu on mürgiste seentega, aga isa ei uskunud - kuidas saavad nii kenad seened söömiseks kõlbmatud olla. kodus tõestas ema seeneleksikoni abil siiski seente sobimatust söögilauale. ja kirjasõna isa usub ning soostus seened ära viskama. küllap eelmine toidumürgitus ei olnud veel ununenud.

ema ja kartulid

2006-09-17T22:09:00.000+03:00

leevikese ema eriti kartulit ei armasta. ta isegi usub, et kartul on ajumürk, igavene kahjulik kraam. ameerika indiaanlased plaksutasid käsi, kui valged neilt kartuli üle võtsid. nemad kasutasid seda loomasöödaks ja naersid, et näe näe, ise alistasid meid ja nüüd söövad end juhmiks. ja eks igaüks on tundnud peale taldrikutäie praekartulite sissevohmimist, et mõte eriti ei lippa.
sellele vaatamata söövad ema, isa ja leevike korra nädalas kartulit ning sel kevadel pani ema isegi kaheksa kartulit maha. suvi otsa olid kartulid omapead maa sees, keegi neid ei rohinud, kastnud, mullanud ega väetanud. ja sügiseks oli iga varre alla kasvanud terve ports erinevas suuruses kartuleid.
kui nüüd kõik kaheksa pesakonda pintslisse on pistetud, ehk saab siis ka mõttelaiskus otsa ja blogisse tuleb tihemini uusi lugusid.

isa ja taksosõit

2006-09-13T23:16:00.000+03:00

ema, isa ja leevike käisid nädalavahetusel soomes. isa läks tööasjus kohale juba reedel ning otsustas õhtul natuke pidutseda. öösel kell kaks hakkas ta rongiga ööbimispaika sõitma, kuid õnnetuseks sattus valele rongile ning leidis end keset ööd võhivõõrast raudteejaamast. võttis siis takso ja ütles juhile enesekindlalt: myllypuro. seejärel taksojuht muudkui sõitis ja sõitis ning lõpuks hakkas uurima, kuhu isa myllypuros täpselt minna soovib. millises myllypuros, imestas leevikese isa ning selgitas, et tema soovib minna hoopis huopalahtisse. siis sõitis taksojuht veelgi kauem ning selle tulemusena pidid ema ja leevike järgmistel päevadel soomes üsna kasinalt hakkama saama. ja isa ei saa siiani aru, miks ta taksosse istudes myllypuro ütles.

isa ja korvpall IV

2006-08-28T00:18:00.001+03:00

täna kell pool üks öösel, kui leevikese ema end just magama sättis, kuulis ta altkorruselt koledaid mütsatusi. esialgu arvas ema, et isal kukkus midagi maha, seerjärel oletas, et isa on hakanud remonti tegema. aga paugud olid kuidagi ühtlased ja kajasid üle maja, just nagu keegi põrgataks midagi. lõpuks läks ema vaatama ja mis te arvate, mida tegi leevikese isa elutoas keset ööd?

isa ja korvpall III

2006-08-23T23:25:00.000+03:00

eile kõndis leevikese isa mööda tänavat ning äkitselt hakkas vihma sadama. isa astus esimesse ettejuhtuvasse poodi vihmavarju. juhuslikult oli see kauplus "dünamo" ning leevikese isa ostis pere viimaste säästude eest juba kolmanda korvpallirõnga kahe nädala jooksul.

leevike ja lutt

2006-08-21T22:20:00.000+03:00

kui leevike sündis, siis emal ei tulnud esialgu pähegi, et rinnalaps võiks lutti vajada. umbes kuu möödudes hakkas talle aga tunduma, et äkki siiski. lutiga laste elu paistis kuidagi mõnusam - autosõidul või vankris saavad nad mõnusalt lutti matsutada ning tusase tujuga on väike abimees varnast võtta. aga kui ema lutiga saabus, siis leevike seda suus küll ei hoidnud. katsetati ja prooviti pool aastat, aga leevike sülitas järjekindlalt luti välja. lõpuks ema ja isa loobusid ning otsustasid, et järgmisele lapsele pistavad kohe sündides luti suhu.

umbes aastaselt avastas leevike luti. õigemini leidis mirteli oma ja hakkas seda vahel mekkima. päris korrektselt ta seda imeda ei osanud, kandis niisama suunurgas ja limpsis nagu jäätist. kord võttis ta luti isegi õue kaasa ning lasi mänguväljakul liumäest alla. üks tädike seisis kõrval ja hurjutas: "ise nii suur tüdruk ja lutt ikka veel suus!" emale tegi see nalja, kuna tema arvates polnud leevike lutisöömist veel alustanudki.
aga eile koristas ema autot ja leidis leevikese tooli ümbrusest neli lutti. suhteliselt palju lapse kohta, kes lutisõber pole.

isa ja korvpall II

2006-08-17T08:57:00.000+03:00

ema siiski sünnipäevaks korvpallirõngast ei saanud. aga hommikul oli voodi kõrval ikkagi kaks kingitust: väike pakk lõhnaõliga emale ja suurem komps leevikesele, kes sai samal päeval poolteist aastat vanaks. leevikese pakis oli muidugi rõngas. kahjuks oli laste korvpallirõngas toodetud hiinas ning valmistas isale kõvasti tuska. enne kui ema jõudis hommikukohvi tulele panna, oli rõngas juba katki ning mida rohkem isa seda parandas, seda vildakamaks asi läks.
nüüd siis peab isa aru, kas osta poest tugevam rõngas või minna kindla peale välja ning lasta see mõnel sepal meisterdada.

isa ja korvpall

2006-08-15T23:17:00.001+03:00

leevikese isa on otsustanud hakata korvpalli mängima. suvemajas garaaži küljes oli üks ilmatuma vana korvpallilaud ning ühel päeval hakkas isa seda remontima. ta parandas laua ära ning ostis uue korvirõnga. varsti on palliplats valmis ning isa saab harjutama hakata.

aga sellest leevikese isale ei piisa. temal on vaja korvirõngast ka linnakoju. juba mitu päeva käib isa mööda tube ja arutab endamisi, kuhu pisike kõrvirõngas kõige paremini sobiks ning üritab kujutletava palliga kujutletavast rõngast sisse saada.
leevikese emal on tekkinud hirm, et saab selle korvirõnga homme sünnipäevaks.

leevike ja ahv

2006-08-01T23:34:00.001+03:00

kui leevikese ema on isa peale pahane, siis ütleb ta tavaliselt, et isa on ahv. see juhtub näiteks siis, kui isa ei ole järjekordselt osanud oma aega planeerida ning jõuab koju viis tundi lubatust hiljem või lepib kokku töökohtumise laupäeva hommikuks.
kuna leevike omandab kõike rõõmuga, õpetas ema talle, et issi on ahv. ja nüüd kutsub leevike: "issi, issi, ahv, ahv" või poeb talle sülle, patsutab sõbralikult õlale ja lausub tõsiselt: "ahv".

leevike ja marjad

2006-07-23T23:18:00.000+03:00

lõpuks on ka põhja-eestis sõstrad enam-vähem valmis saanud ning leevikese emal ja isal üks mure vähem. isa kartis, et sel aastal nad punaseid ja musti marju ei näegi, kuna leevike alustas marjade söömist juba kevadel. ta hiilis salaja põõsaste juurde ja toppis ahnelt rohelisi pabulaid suhu. ema ja isa muidugi keelasid ja imestasid, kust leevikesel küll selline komme pärit on ning kuidas ta üldse teab, et põõsa küljes midagi söödavat kasvab. lõpuks lahendas saladuse isa. ta märkas, et tooreid marju sööb ka ema, kes mööda minnes ikka mõne toore tikri põske pistab.

ema, isa, leevike ja töö

2006-07-16T22:36:00.001+03:00

vanasti, kui leevikese ema ja isa veel noored olid, käisid nad suvemajas puhkamas. neile tegid nalja naabrid, kes tulid maale töönädalast lõõgastuma ja puhkamise asemel rassisid maad kaevata. ema ja isa sõid tavaliselt kõhu täis ja seejärel lasid lamamistoolis silma looja. isa võttis mõne vana loomingu ka moepärast kätte ning tukastas siis ajakiri peas. muru niideti paar korda suve jooksul, päevalilled ja kabatšokid kasvasid ise, muid töökohustusi tol ajal ei olnud.
eelmisel suvel avastas isa töötegemise. ta värvis ära neli aiatooli. põhjaliku inimesena suutis ta pinke värvida terve suve. esiteks muidugi tuli vana värv maha kraapida. isa otsis ja leiutas järjest uusi tööriistu, millega nühkida ja siluda. igal hommikul võttis ta jälle toolid ette ja mida rohkem ta kraapis, seda rohkem leidis kohti, mida veel väga oli siluda vaja. suve lõpuks said toolid ka värvikihi.
sel aastal on ema ja isa ning isegi leevike nakatunud töötegemise pisikust. hommikuti pannakse päevane plaan paika. õhtul loetakse üles, mis kõik tehtud sai. tavaliselt saavad tehtud aga hoopis teised asjad, kui plaanitud.
kui leevikese isa hakkab näiteks puid lõhkuma ja läheb kuuri kirvest tooma, leiab ta sealt vana katkise mänguauto ja otsustab selle ratta korda teha. ratta parandamise käigus leiab isa aga jupi traati ning suundub sellega lilledele mõeldud varbseina remontima. mänguauto ja lillede sein aga jäävad poolikuks, kuna isa avastab murult leevikese liivavormid, mis meenutavad talle, et liivakastil on vaja puuriga üks istelaud kinnitada. kui isa puuri toob, märkab ta aga katkist labidat ning labidas saab koheselt uue varre. siis läheb isa marjaaeda, et uut labidat veidi proovida ning märkab, et tikripõõsad on maha vajunud ning ehitab neile toetuseks karkassi. saagides ja toksides jääb isa lõhkumata puuvirna vaatama ning kuuleb samal ajal ema hõikumist. ema on terve selle aja köögis istunud ja paari puuhalgu oodanud, et tuld pliidi alla teha.

leevikese tööstiil on suhteliselt sarnane isa omale. ka tema kõnnib päev otsa erinevate tarvikutega mängumaja ja liivakasti vahet, lemmiktöö on tal aga kastmine.

isa ja rattasõit

2006-07-16T14:17:00.000+03:00

ühel päeval sõitis leevikese isa jalgrattaga linnast suvemajja. tema ees väntas spordikostüümis mees uhkel sportrattal. isa kogus jõudu ja kihutas hullude päevade t-särk seljas oma naisterattaga temast viuhti mööda, ise samal ajal telefoniga rääkides. spordimees oli vist väga imestunud ning mõne aja pärast möödus tema isast. isa võttis uuesti jõu kokku ning kasutades kõiki kolme käiku, mis tema linnaprouade jalgrattal on, kihutas ta korra veel spordimehest mööda. seejärel pööras sportlane kõrvalteele, ilmselt lõi vaprat isa kartma.

leevike ja putukad

2006-07-03T23:34:00.000+03:00

ühel päeval hakkas leevike lendavaid putukaid kartma. kärbseid, mesilasi ja herilasi. kui viimaseid on üsna mõistlik karta, siis kärbsekartus on pisut kummaline. ta kutsub neid nimega "kakas" ja hakkab hirmunult nutma, kui mõnda kohtab. maal on muidugi üsna raske kakastega mitte kokku puutuda. isegi leevikese isa astus ühel päeval mesilasele peale ja sai pisikese sutsu. peale seda hakkas ta kartma, et ka leevike võib nõelata saada. siis aga arvutas isa välja, et leevikesel on palju kordi väiksem võimalus mesilasele pihta saada, kuna tema jalad on pisemad.

ema, isa, leevike ja jaaniõhtu

2006-06-23T23:32:00.000+03:00

täna hommikul pakkisid ema, isa ja leevike oma uue auto suure pagasiruumi asju täis ja sõitsid suvemajja. neil oli plaan pikemaks ajaks maale jääda ning õhtul üksiti ka väike perekeskne jaanituli maha pidada. suvilasse jõudes aga selgus, et tunduvalt suurem peopidamise huvi oli naabritel, kes muidu kunagi oma suvemajas ei käi. nende nooremad liikmed olid oma sõpradega juba kohal, kõlarid hoovis ning koleda muusika saatel tühjendati õllepudeleid. ema ja isa toimetasid vaikselt oma aias ning kurvastasid iga saabuva bmw-logu peale, kust voolas välja uusi ja uusi kiilaspäiseid noormehi koos tütarlastega. mõned olid juba omavahel riidu läinud ja teised klaarisid veel vanu arveid. makki keerati pidevalt kõvemaks ja süütevedeliku hais läks vängemaks.
lõpuks otsustasid ema, isa ja leevike vaiksema õhtu kasuks ja istusid autosse. võtsid veini ja liha kaasa ning sõitsid koju tagasi. kodus kaminas on samuti kena jaanituli, sääsed ei söö ja naabrid ei kisa. puhkus maal algab homsest.

isa ja aknapesu

2006-06-22T21:15:00.001+03:00

igal kevadel on leevikese isal üks kindel kohustus - ta peab küürima puhtaks korteri aknad. aknad on suured, vanaaegsed ja neid on palju. põhjaliku inimesena alustab ta aknapesujuttu juba varakevadel ning suve keskel võtab selle raske töö lõpuks ette. eks leevikese ema muidugi abistab isa jõudumööda, aga tavaliselt on tal seda jõudu vähevõitu. ema, kes muidu iialgi haigeks ei jää, tunneb end koristustööde ajal pisut tõbisena.
sel aastal läks aga isa kergemat rada ning tellis puhastusfirmast ühe vuntsidega mehe aknaid küürima. nüüd vaatab leevikese ema läbi värskeltpestud akende õue ja mõtleb, et küll on tore majarahval sisse piiluda. ema, isa ja leevike ise ju välja vaadata ei saa, kuna sõidavad homsest suvitama.

isa ja jalgpall

2006-06-15T22:53:00.000+03:00

üldiselt on isad erinevad. enamusele neist meeldivad autod ja mootorrattad, paljud armastavad õlut juua, mõni isa aga käib hea meelega hoopis teatris ja kuulab klassikaraadiot. osad isad jäävad õhtul juba kell üheksa magama, teised istuvad koiduni arvuti taga ning kirjutavad romaani. peaaegu kõik isad armastavad ajalehte lugeda, väiksem osa neist teeb imehead sööki või triigib pesu. aga ühes asjas on kõik maailma isad sarnased - neile meeldib jalgpall.
juba maast madalast vaatavad meesterahvad ümbritsevat ja mõtlevad: kas seda posti ja kivi saaks kasutada jalgpalliväravaks? oled sa klassis esimene õpilane või mahajääja, sinu tegelik väärtus selgub ikka palliplatsil. jalgpalli saab alati mängida ning sellest võib lõputult rääkida. kes on tugevam, kas holland või brasiilia? kas paraguai pääseb veerandfinaali? mitu väravat lööb prantsusmaa?
loomulikult huvitub jalgpallist ka leevikese isa. vankriga jalutades peatub ta mõne kooli staadioni juures ja vaatab poisikeste mängu. isa unistab, et ükskord veereb pall väljakult tänavale ning tema, leevikese isa, annab sellise suurepärase löögi, et poisid ahhetavad ning paluvad teda endale treeneriks.

ema, isa ja autod

2006-06-11T23:00:00.000+03:00

kui ema ja isa eelmisel kevadel leevikese sündi registreerimas käisid, kutsuti nad pidulikule sünnitunnistuste kätteandmisele tallinna raekotta. selle ürituse ajal lubatakse raekoja platsis autosid parkida ning kena proua perebüroost palus leevikese isal kirjutada paberi peale auto numbri. "mida ma siia kirjutan?" täpsustas leevikese isa. "oma auto numbri,"vastas proua. "aga kust ma seda tean?" küsis isa siiralt. ta tõepoolest ei olnud kunagi uurinud, mis number auto küljes on. ja õieti tegi, sest nüüdseks oleks see vananenud ja mõttetu info. eile sai ema endale uue auto ning eelmine masin koos numbrimärgiga läks viimsisse ühe tädikese hoolde. uue auto numbri õppis isa nüüd igaks juhuks kohe pähe.

aga leevikese arvates on isal ka auto. eile niitis isa niidukiga muru ja leevike uuris teda hoolega ning äkki hüüdis: "auto, auto, issi auto!"
kui niidukil oleks number, teaks isa seda kindlasti, sest seda masinat kasutab ta suvel rohkem kui ema oma autot.

isa ja juuksuriskäik

2006-06-06T16:42:00.000+03:00

leevikese isa käis täna lõpuks juuksuris. ta käib tavaliselt soengut kohendamas kaks korda aastas ja tänast käiku oli juba mitu kuud planeeritud.
igal hommikul vaatab isa peeglisse ja imestab: "jälle nii pikad juuksed, ometi ju jaanuaris lõikasin, homme lähen ajan maha!" aga "homme" tuleb tal alati midagi ette ja kiharad muudkui kasvavad. vahel vaatab isa mõnda fotot, kus tal juuksed lühikesed on. ja küll ta siis imestab, et pildil on tema juuksed sellised ja nüüd, aasta hiljem hoopis teistsugused.
ei tasu arvata, et leevikese isal on mõni eriti peen ilusalong, kus pool päeva juukseid koolutatakse. kui ta lõpuks aega leiab, astub ta tavaliselt esimesse ettejuhtuvasse meeste juuksurisse sisse, sellisesse kus töötavad kitlitega tädid, istub tooli ja ütleb: "kõrvad välja." pärast maksab 65 krooni ja lahkub.
järgmisel korral peab ta mardipäeval valmistuma hakkama, siis on aasta lõpuks jälle juuksed lõigatud.

ema ja ridikül

2006-05-25T00:14:00.000+03:00

leevikese ema ridikül on praegu üks must valge randiga kunstnahast üleõlakott, selline natuke veneaegse välimusega. ema ostis selle koti rootsist ja isa imestas, et miks välismaalt venelase kott toodi. ja koti sisu on järgmine: leevikese sandaalid; rahakott; väike roosa nukk triinu; tühi prillitoos; kirju pearätt; tühi porgandimahla pudel; automaki esipaneel; tühi fotofilmi topsik; neoonkollane marker; pastakas; kaks väikest hõbelusikat; turbalillepottide ümbris; huuleläige the body shop; leevikese kamm; peotäis sente; pastaka kork; rocca al mare kooli võti; üks kümnekroonine; looduspere kliendikaart, mis pidevalt rahakotist välja kukub; mõõdulint; sõrmus.

isa ja ettekanne

2006-05-22T00:14:00.000+03:00

täna esines leevikese isa kinos ettekandega. ema ja leevike andsid isale päeval tunnikese vaba aega, et ta saaks esinemise tarbeks märkmeid teha. isa viskas pikali, tõmbas teki üle pea ja ütles, et hakkab valmistuma. üsna pea kostis teki alt vaikset norinat.
õhtul alustas leevikese isa ettekannet: "kahjuks pean ma tegema lühidalt, kuna mikrofonil saavad patareid kohe tühjaks...."

ema, isa, leevike ja liivakast

2006-05-21T22:33:00.001+03:00

juba mitu kuud on ema plaaninud liivakasti ehitada. tal on kena mõte meisterdada kast taaskasutatavast materjalist ehk vana kapi detailidest. kahjuks pole ema ideest kaugemale jõudnud ning seepärast mindi täna kogu perega ehituspoodi.
ema, isa ja leevike jalutasid kogu poe läbi, aga liivakasti ei märganud. lõpuks leidsid nad müüja, kes teadis, et puust liivakastid on laos ning kirjutas paberi, mille alusel kaup kätte antakse. kuna kastil puudusid põhi ja kaas, kulutati enne lattu suundumist veel üks kena pooltund katteloori ja koormakatet otsides. loori osakonnas polnud taaskord ühtegi müüjat ning enne kannatuse katkemist võttis ema ise käärid ning lõikas kangast paraja jupi. kassapidaja muidugi ema lõigatud riidetükki ei aksepteerinud ning nii pidi terve järjekord ootama, kui kassiir omakorda katteloorimüüjat mööda poodi taga ajas.
laos jooksis isa tšekk käes ringi ning ema ja leevike sõitsid autoga tal järel ning kõik koos otsiti mõnd hingelist, kes liivakasti asukohta teaks. lõpuks peatas kuri turvamees auto ning ema pidi riiulite vahelt välja manööverdama.
kui kolmas pooltund ehituskeskuses oli möödunud, ilmus välja üks laotöötaja, kes vaatas hindava pilguga ema väikest kollast masinat ning nentis, et siia sisse see liivakast nüüd küll ei mahu. õnneks oli laoväravas seisev valvur mõistev ja lasi perekonna kenasti välja tagasi.
aga kokkuvõttes läks ju hästi - leevikese ema tulevane meisterdatud kast on kindlasti uhkem kui poeoma.

isa ja filmifestival

2006-05-21T22:24:00.001+03:00

sel nädalal oli sõpruse kinos filmifestival ja leevikese isa muidugi võttis sellest osa. peaaegu igal õhtul kell kaheksa istus ta kinosaalis mugavasse tugitooli ja magas norinal. eile aga otsustas isa, et üritab ärkvel püsida ning valis pehme tooli asemel kõrge seljatoeta baaripuki. iga kord, kui tukk peale tuli, hakkas ta kukkuma ja ehmatas end üles ning vaatas sellise meetodiga filmi päris algusest lõpuni ära.
aga peale kino koju tulles oli isa unine ja pahur - ta ei olnud ju saanud ennast mõnusalt välja magada.

ema, isa, leevike ja vann

2006-05-18T14:16:00.001+03:00

leevikese emale meeldib väga vannis käia. kui aega oleks, istuks ta päevad otsad vannivahus. paar korda nädalas võimaldab isa talle sellist luksust ning kiigub samal ajal leevikesega teises toas. kui leevikest kiiku ei aheldaks, hüpleks ta vanni kõrval, pritsiks vett ja sööks seebivahtu ning ema lõõgastumisest ei tuleks midagi välja. leevikese isale ei meeldi üldse veemõnud. vannis ja saunas käimisel ei näe ta mingit mõtet ning isegi niisama pesemine on isa jaoks tüütu ettevõtmine. juba mitu päeva varem ohkab ta, et peaks vist ülehomme dušši alla minema ning kui aeg käes, seisab süvenenult vannitoas ja vaatab kurvalt ühte punkti.
leevike sündis vannis ja ehmatas sellest vist nii ära, et sattus umbes pool aastat iga kord paanikasse, kui vette pisteti. lastearst soovitas, et tehke aga vanni, see rahustab ja toob hea une. leevikesele ei toonud vannivesi üldse mingit und ning ainuke koht, kus ta tõepoolest nuttis, oligi vann. kuna isa teadis omast käest, et ka mustana on kena elada, vannitasid ema ja isa leevikest väga harva ja basseini ei julgenud teda üldse viia.
aga ühel päeval hakkas leevikesele vesi meeldima. nüüdseks käib ta suures basseinis ujumas, peale seda saunas ning igal õhtul vannitoas hambaid pestes nõuab endale ka pisikese vanniskäigu välja. ta lihtsalt ei jäta enne, kui väike sinine vann vett täis lastakse. isa muidugi imestab ja ütleb: "no kuule leevike, miks sa sinna vanni kipud, kas sa oled kunagi märganud, et sinu isa ennast peseks või niisama vannis lebaks?"

täna õhtul istus isa jälle nukralt diivanil ja kurtis, et peaks dušši alla minema. "varem oli kaks tüütut asja - habeme ajamine ja pesemine. esimesele leidsin ma lahenduse. lihtsalt ei aja enam habet. huvitav, kas küürimisele oleks ka mingit alternatiivi?"

leevike ja tekk

2006-05-16T22:18:00.001+03:00

enne leevikese sündimist luges ema käsiraamatust, et lisaks ninapumbale, lutt-termomeetrile ja teistele vajalikele beebitarvetele tuleb osta lapsele ka kaks baikatekki. kaks seepärast, et oleks teine kohe võtta, kui esimesega midagi juhtuma peaks. leevikese ema ostiski ühe kollase ja teise sinise baikateki. kolmanda, rohelise baikateki, andis leevikese vanaema ning teine vanaema tõi lambavillateki. lisaks soetas ema veel villaheideteki vankri tarbeks.

paaril esimesel kuul ei osanud leevike veel oma eelistusi välja näidata ning magas nii päeval kui ka öösel kenasti teki all. nüüdseks on aga kollane, roheline ja sinine tekk kapis, kuna leevike ei armasta ühtegi neist. tema eelistab ilma mingi katteta magada. ema, kes ise paksu vatiteki all tukub, paneb ka leevikesele õhtuti vaikselt tekiotsa jalgele. mõne minuti pärast on see muidugi maha siputatud ja leevike liigutab läbi une rõõmsalt paljaid varbaid.
praktilise meelega leevikese ema loodab, et mõni järgmine laps tuleb ehk tekisõbralikum. või oskab keegi käsitöönaistest nõu anda, mida kasulikku valmistada kolmest baikatekist: rohelisest, kollasest ja sinisest.

leevike ja viljandi

2006-05-10T22:44:00.000+03:00

leevike on praegu koos emaga puhkusel viljandis. isa on samal ajal moskvas komandeeringus. leevikese jaoks on viljandi muidugi palju kaugem kant kui isale moskva.

erinevalt isast on leevike ja tema ema üsna paiksed elanikud. esimene pikem sõit koos ööbimisega toimus leevikesel 5-kuuselt, siis käis ta koerus kinobussis. seejärel võsul ja viljandis, talvel saaremaal spas ja nüüd on ta juba teist korda mulgimaal. ülejäänud aja on leevike oma kodu ja suvemaja vahel pendeldanud, mille vahemaa on täpselt 22 kilomeetrit.

aga mulkide juures leevikesele meeldib. siin saab kõvasti süüa ja hästi palju mängida, nii toas kui õues. täiesti võimalik, et leevike reisib siia ka edaspidi.

ema ja võtmed

2006-05-02T14:07:00.000+03:00

ema, isa ja leevikese korteril oli vanasti snepperlukk ning pidevalt tõmbas keegi ukse kinni ja võtmed jäid sisse. ühel korral jäid korterisse nii ema kui isa võtmed ja lukuabi oli sunnitud luku puruks puurima. seejärel paigaldati lukk, mida peab sulgemiseks võtmega keerama.
peale seda hakkas ema pidevalt korterisse kinni jääma: isa läks välja, keeras ukse lukku aga ema võtmed olid hoopis autos. ema hõikus siis akna peal möödujaid, et keegi autost võtmed üles otsiks ja aknast talle ulataks.
eile juhtus jälle samasugune lugu, ema ja leevike tahtsid õue minna aga võtmeid ei olnud. nad otsisid nii kotist, taskutest kui riiuli pealt ning ema mõistis, et ilmselt taaskord autos. ta läks aknale, aga kedagi ei tulnud. ootas ja ootas ning otsustas lõpuks aknast välja ronida. pistis autovõtmed taskusse ja libistas end aknast välja. ja kui ta siis rippus seal maa ja taeva vahel ja arutas omaette, kas on ka valus kukkuda turgatas talle pähe hoopis hullem mõte - mis saab siis, kui võtmeid autos siiski ei ole. leevike jääb ju niiviisi üksi tuppa ja aknast sisse ema ilma kõrvalise abita ronida ei jaksa. ning just sel hetkel, kui ta oli plaaninud alla hüpata, haarast ema hoopis vihmaveetorust ja vinnas end aknalauale tagasi. leevike hüüdis rõõmsalt: "kuku", sest tema arvas, et ema ilmumine ja kadumine on üks lõbus mäng.
toas leidis ema võtmed kohe üles ning otsustas, et kui varsti jälle peaks lukuabi luku puruks puurima, tuleks paigaldada selline süsteem, et korterist seest oleks võimalik ust ilma võtmeta avada.

ema, isa ja prügi

2006-04-29T23:16:00.000+03:00

igal kevadel on leevikese ema ja isa ühe ja sama probleemi ees - kuhu viia prügi. ei tea kust on suvemajja kogunenud igasugust jama.
puidujäägid saab ära põletada ja vanarauaga on lihtne, seda võetakse raha eest vastu. ajalehesabad on täis inimeste telefoninumbreid, kes valge furgooniga kohale sõidavad ja tasuta vanast rauakolast vabastavad. ainuke kahju on muru sisse küntud porised autojäljed, mida rauakoormast raske masin tekitab.
aga kuhu panna põõsast välja ilmunub vanad rehvid, terve hunnik aknaid, paar voodit mis juba mõnda aega räästa all vedelenud ning magamiseks kohe kindlasti ei kõlba ja muud säärast jama? need asjad tuleks viia prügilasse, aga kunagi ei tea millega ja kuhu. nüüdseks on tallinna ja selle ümbruse inimestele alles jäänud vaid tallinna prügila, mis asub ema, isa ja leevikese suvemajast peaaegu sama kaugel kui viljandi. ja loomulikult ei võeta seal sodi sugugi tasuta vastu. aga ega pahna sees ei saa ju elada, seepärast tuleb mingi nipiga kraam kuidagi prügilasse saada. ja selle nipi nuptamisega leevikese ema ja isa hetkel tegelevadki.
kuna prügi viimisest on saanud luksus ja kõik inimesed nii fanaatilised pole, kohtab järjest rohkem metsa all või tee ääres mahakallutatud prügikoormaid. leevikese ema on alati mõelnud, et kes on ometi need inimesed, kes prahti loodusese loobivad ja lõpuks viis juhus teda ühe sellisega kokku. ema, isa ja leevike sõitsid kord maale ning märkasid autoaknast nokamütsiga meest, kes parasjagu lõpetas prügi mahalaadimise. ema keeras masina ringi ning sõitis mehest uuesti mööda, et tema koledas teos veenduda. siis istus mees autosse ning ema ja isa hakkasid teda jälitama, ise samal ajal politseile helistades. õnneks ei hakanudki politsei riidlema, et ärge segage, me püüame parasjagu mõrvareid, vaid oli saadud info eest tänulik ning mõne aja pärast oli hunnik kadunud. nokatsiga meest ema ja isa õnneks rohkem kohanud pole.
leevikese isa korjab mõnikord teiste poolt loobitud prügi üles ja viib prügikasti. metsast leitud sodi paneb ta esialgu autosse ning ema kihutab siis mitu nädalat ringi škodas vana esilatern ja pool kojameest, lisaks veel kodust toodud kaks kotti taarat ja ajalehepakk.

leevike ja mirtel

2006-04-25T18:21:00.001+03:00

leevikesel on päris oma sõbranna - mirtel. päris enda oma selles mõttes, et leevike käis mirtelit lausa sündimisel abistamas. ta julgustas sõbrannat samal ajal kui leevikese ema oli toeks mirteli emale.

ega leevike kohe mirtelist väga suures vaimustuses ei olnud. uus sõbrake oli nii kileda häälega, et leevike lausa pelgas. mirtel seevastu imetles leevikest, tema jaoks oli ja on leevike suur eeskuju, kes on temast vanem ja osavam. ja oma suurt vaimustust väljendas mirtel muidugi kõvade kilgetega, mis sundisid leevikest pagema.
kõige rohkem ehmatas leevike siis, kui mirtel äkki roomama hakkas. seni oli ikka tema otsustanud, kas tahab mirteliga mängida või nokitseb omaette, kuid nüüd pääses ka mirtel kaugematesse nurkadesse.
hiljuti astusid aga mõlemad piigad oma sõprussuhtes suure sammu edasi. mirtel taipas, et leevikesega sõber olles tuleb veidi vaiksemalt talitada ning täpselt samal ajal leebus leevike ning avastas, et mirtel on vahva ja tänulik mängukaaslane. ja lõpuks on täitunud emade unistus sellest, kuidas nemad kohvi joovad ning lapsed samal ajal kahekesi mängivad. täna näiteks said emad tükk aega rüübata kui sõbrakesed omavahel asju ajasid. ja siis tüdinesid hoopis emad ära ning läksid lapsi segama.

ema ja töömehed

2006-04-24T22:42:00.000+03:00

leevikese emale ei meeldi töömehed. aga miskipärast peab ta ikka ja jälle nendega tegemist tegema. näiteks nagu praegugi – üks mees askeldab tema köögis. kaks päeva tagasi lakkas töötamast uus gaasiboiler. lihtsalt ei tee enam sooja vett, mis ometi on ühe boileri ülesanne. täna on juba kolmas päev ning üks mees muudkui parandab ja parandab. ja leevikese ema tunneb end jube kehvalt, kui keegi võõras inimene tema kodus asju ajab.
ema oli mõelnud, et tema elu kõige rahulikum aeg on vahetult enne leevikese sündimist. aga kahjuks just sel ajal toimus vannitoas remont ja igal hommikul kell kaheksa tuli kohale töömees rene, kes tervitas sõnadega: „kopp, kopp, loodetavasti ma ei tulnud liiga vara.” rene on tegelikult väga hea töömees, ta teeb kõike korralikult, ei viili ega vassi ja ei jäta asju laiali. aga emale käis närvidele see, et ta ei saanud oma kodus rahulikult üles tõusta, putru keeta ja öösärgi väel ringi hõljuda. ema istus kangestunult kleit seljas diivanil ja pidevalt käis rene tema juures küsimusega: „see, et, ma ei tahaks segada, aga äkki saaksite tulla korraks vaatama, kuhu ma selle toru paigaldan."
järgmine töömees ema elus oli alar. tema pidi ehitama trepile piirde. alar alustas tööd enne leevikese sündimist ning piire sai valmis ikka jupp aega peale seda, kui leevike juba ringi roomas. alariga lihtsalt juhtusid kogu aeg äpardused, pidevalt tuli midagi tähtsamat ja kiireloomulist ette ning jälle ta helistas ülioptimistliku häälega: „tsau, alar siin, kuule, ega teie laps ju veel ei rooma, ehk kannatab natuke oodata, just täna kukkus meil taksopargi juures suur silt alla, peame minema seda parandama. ma helistan homme lõuna paiku, siis teeme trepi kindlasti valmis!” ja nii üle poole aasta. kuna alaril endal oli kaks kuud vanem tütar, teadis ta täpselt, kaua veel venitada võib et trepp ohtlikuks ei muutuks. aga ema ei pahandanud alari peale kunagi, otse vastupidi, tal langes alati justkui koorem õlgadelt, kui nägi telefonil nime „treppmeister” ning kuulis, et alar jälle ei tule neile koju saagima ja rahu rikkuma.
seejärel tuli lembit. lembit on pottsepp ja pidi restaureerima suvemajas pliidi ja ehitama sauna ahju. lembituga juhtus see, nagu paljude teiste töömeestega – ta kadus poole töö pealt lihtsalt ära. raha võttis küll ette, aga see-eest jättis endast maha mõned tööriistad, vanad koledad riided ja potitäie tatraputru. lembitu kadumise üle on emal ja isal isegi täitsa hea meel, kuna remonditud pliit juba laguneb ning tema tehtud saunaahju poleks kütta julgenudki. nüüd ehitas ahju hoopis härra kaksikute isa, kelle ema juhuslikult naabrite aiast leidis. kuigi, kui nüüd meenutada, siis ahi on pooleli ja kaksikute isast pole ammu midagi kuulda olnud. aga emal on alati hea meel, kui suvemajja sõites kinnist väravat näeb: õnneks keegi ei ehita ja kobista, saab rahus puhata.

isa ja tmk

2006-04-21T18:28:00.000+03:00

leevikese isa ostis üleeile värske "teater muusika kino", kodus võttis selle kotist välja ja luges läbi. kui pool lektüürist loetud oli, hakkas isale miski justkui tuttav tunduma. luges natuke veel ja vaatas ajakirja kaant - ta oli kogemata sumadanist vana ajakirja välja võtnud. isal neid seal terve aastakäik.

ema, isa, leevike ja varakevad

2006-04-19T21:33:00.000+03:00

ema ja feng shui

2006-04-18T23:07:00.000+03:00

leevikese ema ei ole just väga suur feng shui järgija, kuid sellegi poolest on ta viimasel ajal korduvalt voodit ümber tõstnud. enne leevikese sündimist oli ema ja isa voodi keset magamistuba peatsiga vastu seina. aga nende pead olid hoopis jalutsis, kuna muidu oleksid nad jalgadega ukse poole maganud ja see pole lubatud. kui leevike sündis, pandi tema võrevoodi ilma ühe küljeta ema-isa suure voodi kõrvale ja et kogu kupatus liiga keset tuba poleks, pidid kõik oma pead siiski seina poole pöörama ning jalad jäid kahetsusväärselt ukse suunas.
nii magati rohkem kui aasta, aga leevikese ema polnud päriselt rahul. esimene märk valest magamise suunast oli ema arvates leevike, kes magas voodis põiki - pea enda ja jalad vanemate voodis. ema arvas, et lapse sisetunnet tuleb usaldada ja kui ta veel luges, et pea peab olema magades kas itta või põhja, hakkas ta ümberkorraldusi tegema.
esiteks koliti pead jälle jalutsisse ehk siis itta. nii olid voodid vaid ühe öö, kuna emal oli kogu aeg selline tunne, nagu magaks ta voodis tagurpidi. järgmisel päeval lohistas ema suure rauast sängi küljega vastu seina, peadega akende ja üksiti põhja poole.
kaks nädalat on sedaviisi magatud ja leevike muidugi keerleb endiselt. nüüd on tema lemmikasend keha vanemate ja jalad enda voodis ehk siis peaga keelatud läände ja täpsemalt öeldes on ta just nii pidi, nagu olid voodid enne kõiki keeramisi. ja kõige lõpuks avastas leevikese ema, et magamistoas on veel teinegi uks, mis viib garderoobi ja tualetti ning jalad on just suunaga selle väljapääsu suunas. aga võibolla see uks ei loe?

ema ja kontaktläätsed

2006-04-17T17:11:00.002+03:00

peale seda, kui leevike prillid pooleks murdis, otsustas ema, et soetab vahelduseks kontaktläätsed. mõni aastat tagasi olid leevikese emal ainult läätsed, prille polnudki. aga lõpuks üks silmaarst ütles, et ema peaks oma silmadele väikese puhkuse andma ja siis ostis ema endale üsna kenad prillid ning unustas läätsed üldse ära.
nüüd siis külastas leevkese ema silmaarsti, kes avastas, et ema nägemine on paremaks läinud. ema sai endale läätsed ja prilliretsepti ning käis terve päeva õnnelikult ringi. õhtul pistis läätsed topsikusse ja hommikul proovis neid uuesti silma seadistada. aga äkki hüppas üks läätsedest ema sõrme vahelt välja ja kadus. ema otsis seda kaks tundi tulutult taga ning lõpuks pidi uue ostma. õnneks oli prillipood pühapäeval lahti. täna hommikul leidis ema kuivanud läätse üles ja proovis seda igaks juhuks sulatada. esimesena jäi talle kätte üks leevikese punane topsik, kuhu ema pani sirtsu vedelikku ja läätse.
ja just praegu võttis isa laualt topsiku, pistis selle leevikesele pähe ning ütles: "näe leevike, sinu väike mütsike on siin laual!"
kui ema leevikese juuste vahelt jälle kadunud läätse otsis sai ta aru, et kogu läätsemajandus käib tal üle jõu.

isa, ema ja kulinaaria

2006-04-15T23:18:00.000+03:00

leevikese isale meeldib head sööki süüa ja täpselt sama palju maitseb talle ka halb söök. võib vist öelda, et tal on toidust suhteliselt ükskõik. eriti ükskõikselt suhtub leevikese isa söögi valmistamisse. ta ei mõista absoluutselt, miks televiisorist tulevad kokasaated, milleks trükitakse kokaraamatuid ja ta naeris tükk aega, kui kuulis, et olemas on isegi spetsiaalne toiduteemaline ajakiri. loomulikult ei oska leevikese isa ka süüa valmistada. ükskord aastaid tagasi, kui emal oli halb olla, proovis isa makarone keeta, aga see tal ei õnnestunud. ja ühel teisel korral kooris isa kartuleid, aga lõpuks ei jaksanud ema enam oodata ning kooris tuhvlid ise lõpuni - isa nimelt silus ja vormis ühte kartulit kümmekond minutit kuni see päris pisikeseks kulus. õnneks teeb leevikese isa kodus kõiki muid toimetusi - koristab, triigib, viib prügi välja ja muidugi peseb nõusid. ema ja isa on ammuilma omavahel kokku leppinud, et kui üks teeb söögi, siis teine peseb nõud. ja mõlemad on oma ülesandega rahul.
leevikese emale meeldib süüa teha. eriti soolaseid sööke, kooke ta küpsetada ei oska. juba kuuendat aastat käib ema oma koolis õpetajate kulinaaride klubis. kuus korra kohtuvad kulinaarsete huvidega pedagoogid kas kokandusklassis või kellegi juures külas ning valmistavad kaie ja markko juhendamisel põnevaid roogi. vahel käivad neil külas ka mõned toiduspetsialistid. peale söögitegemise joovad õpetajad klubis veel veini ja lobisevad. ning peale üritust veedavad tänu ülitäis kõhule unetu öö.
kodus leevikese ema retseptide järgi toitu ei valmista. ta keedab tavaliselt nendest asjadest, mida parasjagu kodus on, seda mis pähe tuleb. vahet ju ei ole, isale ikka maitseb ning ja ta ütleb alati samad sõnad: "see on kõige parem söök, mida ma eales saanud olen, sooviksin saada selle toidu retsepti!"

leevike ja ema prillid

2006-04-14T19:50:00.001+03:00

lõpuks juhtus see, mida oli juba ammu oodata. leevike murdis pooleks ema prillid. sellest ajast, kui leevike paarikuuselt haarama õppis, on ta pea iga päev ema prille rabanud. ja nüüd, aasta hiljem, õnnestus tal need täpselt keskelt pooleks murda. kõik toimus üsna kiiresti - ema pikutas diivanil, leevike tuli kohale, haaras prillid ja tegi krõksti.
nüüd istub ema keset suuri pühi silme eest udune ja ei kujuta ettegi, kust nii äkki uusi prille saada. hea, et ta vähemalt munad hommikul ära värvis. muidu oleks pimedana kõik ühtlaselt pruuniks võõbanud.

ema ja osturalli

2006-04-05T14:38:00.000+03:00

leevikese ja mirteli ema käisid täna osturallil. mitte niisama kaupa uudistamas, vaid kindla sooviga osta lastele ecco sandaalid. mirteli ema oli kataloogist täpselt välja uurinud, et täna paisatakse roosad ja sinised eccod müüki ning pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub.
hommikul läksid lapsed ujuma nagu igal kolmapäeval. kui tavaliselt väike lastebassein kihab emadest ja titadest, siis täna ujusid mirtel ja leevike lausa kahekesi. pärast mõnulesid veel mullivannis ja aurusaunas. tühja veekeskust nähes tekkis emadel muidugi kuri kahtlus, et samal ajal, kui nemad lastega vees hullavad, ostavad teised ettenägelikumad emad soodsad sandaalid ära. mida rohkem nad selle peale mõtlesid, seda murelikumaks muutusid. kaubamajja jõudes jooksid emad parkimismajast sandaalideni ning haarasid letilt kaks viimast paari tüdrukutetoonis jalanõusid. nad olid võitnud! kõik ülejäänud olid poistele mõeldud tumesinised, mis oleksid ilmselgelt praktilisemad olnud. aga kuidas sa ostad sinised, kui täpselt kaks paari roosa-valgekirjuid ootab.
rohkem mirteli ja leevikese ema midagi osta ei plaaninud ning tunglesid läbi rahvasumma, et süüa puhvetis üks kosutav püreesupp. neile trügisid vastu kaks tuntud kandelinanõustajat, mõlemal suured pambud käes, iga ost kenasti eraldi roosas kilekotis. kohe näha, et ökoloogiliselt mõtlevad inimesed.
leevikesele pandi uued sandaalid juba poes jalga ning loomulikult pidi ta nendega ka kodus liikuma. kvaliteetne jalanõu on ikka hea küll, märkas ema. sest isegi kehv kõndija leevike lausa silkas üle toa, kui lõpuks paljajalu sai. paar eelnevat tundi kingad jalas istumist olid imet teinud!

leevike ja auh auh

2006-04-03T15:23:00.001+03:00

leevikesele meeldivad väga loomad. eriti siis, kui nad on raamatus või televiisoris või kaugel aia taga. päris koera või kassiga kohtudes hakkab ta veidi pelgama. ja alati, kui leevike kuskil looma näeb, hakkab ta haukuma: "au-au-auh." ema ja isa proovivad talle seletada, et haugub koer ja äärmisel juhul ka rebane, aga kindlasti mitte kass ega kurg. leevike ütleb küll püüdlikult: "kass" ja kohe sinna otsa: "au-au-au."

õnneks oskas leevike enne haukumist ka natuke muid sõnu. tema lemmiksõnaks on kindlasti "issake", mida ta omaette askeldades pidevalt pobiseb. leevikese ema aga oli esimese asjana hakanud haukuma ja alles hiljem tulid emme ja aitäh ja need ülejäänud sõnad.
peale loomade arvab leevike, et haukumise häält teeb veel ka delma margariinimehike televiisorist. ja tal võib vabalt õigus olla, kuna sellist elukat pole ei leevikese ema ega isa veel päriselus kohanud.

ema ja lamp

2006-03-30T13:09:00.000+03:00

ema ja leevike seadsid end just õue, kui koridoris tulid vastu ühistu esimees ja tema naine. "me ostsime lambi," ütles mees ja astus leevikese emale teele ette. tore, mõtles ema. eks meil ole ka midagi uut vaja, aga pole nagu mahti ja rahaga on ka nagu on. "vaadake seda lampi, kuidas meeldib?" küsis naine. "poes on nii palju lampe, ei osanud kuidagi valida." leevikese ema vaatas lampi ja see ei tekitanud temas mingeid emotsioone. ta ei olnud naabrite juures kunagi käinudki, kuidas ta siis oskas midagi lambi sobivuse kohta arvata. "teine võimalus oleks midagi laterna-tüüpi," jätkas naabrinaine. ei, mitte latern, mõtles leevikese ema ning ütles valjusti: "kena lamp." "oi kui tore, et teile meeldib," rõõmustas esimees. leevike muutus juba rahutuks ning ema kaalus mõttes, kas peaks naabritele leevikese uusi sukapükse tutvustama ning arvamust küsima. "me ise ka mõtlesime, et lihtne on kõige parem variant," kostis naine rõõmsal häälel ning naabrimees lisas: "sellele saab kenasti majanumbri ka peale kleepida, on pimedas näha."
leevikese emal oli hea meel, et ta sukapükstest kõnelema ei olnud hakanud ning läks leevikesega trepist alla.

isa ja reisimine

2006-03-28T20:46:00.000+03:00

leevikese isal on selline töö, et ta peab pidevalt mööda ilma ringi reisima. varem, kui ta veel noor oli, tundus säherdune elu huvitav. mida vanemaks isa sai, seda vähem pakkus ringi rändamine huvi. sama juhtus leevikese emaga. ema muidugi pole nii palju ringi kihutanud, aga varasematel aegadel võtsid nad leevikese isaga korra-paar aastas mõne pikema sõidu ette. kuni ühel päeval mõni aasta enne leevikese sündi tundis ema, et tema enam ei taha kuhugi sõita - palju mõnusam on oma kodus olla. ning isa lubas, et kui leevike sünnib, ei tõsta ta enam kodust jalgagi välja.
päris lõpuni pole isa oma sõna pidanud - vahel on ikka tarvis olnud mõni väike reis teha. hiljuti aga helistati leevikese isale ja pakuti tööotsa indias ning isa ütles kohe ära. lisas vaid, et oleks pakkumine lapimaale, siis ta kaaluks oma otsust, aga indiasse ta päris kindlasti minna ei viitsi. lapimaal saaks vähemalt suusatada.

ema ja sport

2006-03-23T15:54:00.001+02:00

leevikese ema ei ole eriti suur spordihuviline. aga mõned korrad on tal siiski spordiga pistmist olnud. näiteks algklassides käis ta rütmikaringis. iga päev peale kooli palvetasid ema ja ta täditütar salaja, et trenn ära jääks. enamjaolt läksid nad tund aega varem kohale, katsusid lukus ust ja jooksid ruttu koju tagasi ning said ausa näoga öelda, et trenn jäi vist ära, kedagi ei olnud, isegi õpetajat mitte.
seejärel kutsuti leevikese ema ujumistrenni, kuna ta oli väga painduv ning tal läksid küünarnukid selja tagant kokku. ujuda ema muidugi ei osanud, aga see ei olnud treenerite meelest eriti tähtis. selle trenni keelas ära leevikes ema ema, kes oli televiisorist näinud laiade õlgadega vene naisujujaid ning kartis, et tema tütrest võib samasugune sirguda.
ja siis ühel päeval, kui leevikese ema käis neljandas klassis, tuli nende kehalise kasvatuse tundi korvpallitreener, vaatas kõiki tüdrukuid ning meelitas trenni leevikese ema, kes oli tol ajal klassi kõige lühem tüdruk. eks kõik muidugi naersid, aga treener ütles, et leevikese emal on pikad jalad ning temast võib tulla suur korvpallur.
nii käiski leevikese ema hambad ristis aastaid neli korda nädalas korvpallitrennis ja igal suvel kolm nädalat spordilaagris. laagrisse jõudes proovis ema igal aastal mõne uue haiguse välja mõelda. ikka selleks, et ei peaks trenni tegema. vahel hüppas ta mitu korda järjest aknast alla, et jalg murduks. ta kujutas ette, et kipsis jalaga pääseks ta treeningutest pikaks ajaks. aga murda tal midagi ei õnnestunud, hüpeliiges vahel väändus natuke ning sai paari päevaga terveks. karuputke oli ka tore kehale määrida - tekkisid suured villid ning päev-paar võis toas raamatut lugeda.
aga ühel kenal päeval koitis leevikese emale, et trennis ei pea käima ning ta läks hoopis kunstikooli. see toimus samuti neli korda nädalas aga selle vahega, et hingetuks rassimise asemel võis seal vaikselt joonistada ja ka suvelaagrites sai rahulikult ühe koha peal istuda.
koolis kehalise kasvatuse tunnid muidugi jätkusid ning eks ema proovis nendestki viilida - ta murdis meelega pooleks üsna mitu paari suuski, et suusatamisest pääseda ning kui teda veel gümnaasiumis kergejõustikutrenni meelitati, arvas ema, et tehakse halba nalja.
sellegipoolest usub leevikese ema, et sport on kasvavale lapsele vajalik ning loodab, et leevike on rohkem isasse, kellel on suur tahtmine sporti teha. näiteks sel nädalal on isa igal hommikul väljunud kodust suusariietes, et töökohustuste vahepeal piritale suusatama sõita. kahjuks ei ole see õnnestunud ning isa on ilmaaegu nädal otsa kilepükste ja dressipluusiga tööl käinud.
ning kui keegi imestab, miks ikka veel talv kestab, siis tasub selles süüdistada leevikese isa, kes pöialt hoiab, et ilma ikka peaks ning kõvasti suusatada saaks.

leevike ja joonistamine

2006-03-17T17:57:00.002+02:00

sel sügisel kui leevike oli 8-kuune, saabus leevikese isale esmakordselt isadepäev ning ema arvas, et leevike võiks kaardi joonistada. ta ostis selleks puhuks spetsiaalsed lapsesõbralikud pliiatsid. leevikese ema on diplomiga kunstiõpetaja ning teab, millised joonistusvahendid lastele sobivad. aga siis äkki selgus, et leevike ei osanudki joonistada. no ega ema ei arvanud, et leevike joonistab kohe realistliku isa portree või kappava hobuse. aga see, et leevike üldse ei osanud pliiatsiga paberile jooni tõmmata, tuli emale üllatuseks. leevike oskas küll kahte pliiatsit kokku lüüa ja neid nii koos kui ükshaaval närida, aga joonistada mitte.
ükskord aga ema joonistas ning leevike marssis kohale, haaras tema käest pliiatsi ning hakkas ise joonistama, endal selline nägu peas, nagu oleks seda eluaeg teinud. nüüd on nii, et tasub vaid leevikesel mõni kirjapulk leida, kui ta kohe otsib ka paberi ja sirgeldab. ta joonistab nii laua taga kui põrandal. aga õnneks ikka paberile. millegipärast arvab leevike, et paber ja pliiats käivad kokku ning ta mujale ei joonista. isa tähtsad dokumendid ja lepingud on juba leevikese poolt täis joonistatud.

mõnikord leevike tüdineb sirgeldamisest ning hakkab oma taieseid hoopis rebima ja kortsutama. siis paneb ema joonistused kapi otsa ja isa ütleb, et leevike on nagu juhan liiv, kelle käest tuleb tema loomingut päästa.

ema ja viisakus

2006-03-16T17:30:00.000+02:00

leevikese ema on vahel imelikult viisakas. leevikese isa arvates polegi see viisakus, vaid veidrus. ema on pärinud sellise käitumise oma vanaemalt. ja ausalt öeldes on see kõigile osapooltele kohutavalt tüütu. no näiteks helistab leevikese ema oma vanemale ja ütleb: toon sulle õunu. mille peale vanaema hakkab teisel pool telefonitoru hüüdma: ära mitte mingil juhul too, söö ise, sa teed endale tüli, sul pole aegagi neid mulle tuua, endale ei jää teil midagi. ja leevikese ema vaidleb vastu: toon küll, ma nagunii sõidan sinna kanti, me ei saa ennast ju õuntest lõhki süüa, kas tahad, et viskan õunad prügikasti? ja nii edasi. lõpuks vanaema muidugi soostub ja ema viib õunad kohale. kuigi mõlemad osapooled teavad juba jutu alguses, et tegelikult vanema saab need õunad. lihtsalt vanaemale tundub, et nii on viisakas.
kui leevikese ema külla läheb, endal kõht parasjagu tühi ning seal küsitakse: kas soovid kohvi ja võileiba, siis ta tavaliselt vastab: ei tea. seejärel tuleb uuesti küsida, et äkki ikka keedan törtsu. ja ema siis lõpuks vastab, et no hea küll, kui sa just ise ka tahad, eks ma tiba võtan.
leevikese isa jaoks on selline käitumine müstika. kui tema külla läheb, hüüab ta juba esikust: kas teil midagi süüa on, kõht on jubedalt tühi. ja sööb ära kõik, mis ette antakse. leevikese ema hakkab teda siis tavaliselt togima, et jätku teistele ka, kõike keresse keerata pole ju viisakas.
aga ühel korral sai leevikese ema oma rumala viisakuse pärast kibedasti pisaraid valada. see oli õige ammu, isa oli veel üliõpilane ja tegi diplomifilmi. leevikese isa ostis rekvisiidiks ilusad mustad pitsiga sukad ja ütles emale, et too saab need hiljem endale. leevikese emal oli ülihea meel, kuna ka tema oli üliõpilane ning ei oleks saanud endale midagi sellist lubada. peale võtet küsis isa emalt, et noh, kas tahad siis sukki ja ema vastas: ei tea. isa, kes leevikese ema veel nii põhjalikult ei tundnud, küsis sama ka sukki kandnud näitlejanna käest ning tema muidugi kohe hõiskas, et tahan küll ja pistis leevikese emale mõeldud sukad endale ridiküli. koduteel leevikese ema muudkui nuttis ja isa ei jõudnud ära imestada, miks ema siis sukki ei tahtnud, kui ta tegelikult tahtis. ja keegi võtteplatsilt rääkis järgneva loo: kui daam ütleb: ei, mõtleb ta ei tea. kui daam ütleb: ei tea, mõtleb ta jah. aga mida mõtleb daam, kui ta ütleb: jah? vastus: tõeline daam ei ütle kunagi jah.

isa ja montaaž

2006-03-12T18:17:00.000+02:00

kui leevikese isa tööl käib, tähendab see tavaliselt seda, et ta käib filmi monteerimas. vahel käib ta ka filmimas või üliõpilasi juhendamas. aga kõige suurema osa ajast võtab siiski montaaž.
isa on vahel kodus leevikest filminud. algul filmis seda, kuidas leevike jalgu siputas, seejärel kuidas ta pööras ja roomas ja püsti tõusis. seda kõike lihtsalt mälestuseks, et hiljem oleks koos suure leevikesega tore vaadata.
täna otsustas isa, et kassette leevikese tegemistega on juba liiga palju kogunenud ning aeg on need arvutisse võtta. peale pikka juhtmetega pusimist istus isa arvuti taha ning ema ja leevike seadsid end mugavalt sisse, et monitorist pilti kiigata. aga mida ei ilmunud, oli pilt. isa uuris montaažiprogrammi, tegi järjekindlalt arvutile restarti ja pobises pahuralt ning tunnid möödusid. lõpuks soovitas leevikese ema isal mõnele tuttavale helistada ning nõu küsida. aga isa ei julgenud. ta kurtis, et on imelik nii algelist asja mitte teada, olles ise hulga filme valmis teinud ja tudengeid õpetanud.
ka praegusel hetkel juhendab leevikese isa ühe üliõpilase filmi montaaži, teadmata ise, kuidas see film sinna arvuti sisse üldse sai.