ema ja veidrused
viisaka inimesena vastab leevikese ema krentu saadetud küsitlusele. sellele on eelnevalt vastanud veel paljud teisedki koduperenaised.
söögitegemine
leevikese emal ei olnud kuni viimase ajani kodus ühtegi kokaraamatut, polnud lihtsalt kunagi pähe tulnud teisi soetada. söögilaua sahtlis lebavad kulinaaride klubist saadud paljundatud retseptid, mida ema kord kuus sinna lisab ja kunagi ei kasuta ning mida isa salaja ära viskab. mõni aeg tagasi kinkis krista emale kokaraamatu. leevikese ema lõi raamatu lahti, esimesena torkasid silma täidetud paprika ja tomatisupp. ema tõi poest produktid ja valmistas söögi. seejärel vaatas, et toidud näevad pisut teistsugused välja kui raamatus ning avas kokandusteose uuesti. selgus, et lisaks piltidele on kokaraamatus ka tekst - vajalike toiduainete nimekiri ning valmistamisviis. ema polnud seda esialgu märganudki, tema valmistas suupisted vaid pildi järgi. kokandusõpetaja sõnul käituvad nii tõelised professionaalid.
majapidamine
kui ema veel noor oli ja tal leevikest ei olnud, oli ta väga lohakas. kõik riided vedelesid kodus toolidel, laudadel ja põrandal. kapis polnud midagi. isa siis vahel püüdis viisakalt märku anda, et ema võiks mõned oma esemed kappi panna. seepeale ronis ema ise kappi peitu ja enne välja ei tulnud, kui isa lubas terroriseerimise lõpetada. isal hakkas üsna pea kapis istuvast emast kahju ja pani ise riided puudele.
nüüd aga on emast saanud väga korralik naine, kes iga päev kraamib ja koristab. kahjuks pole seda eriti märgata, kuna leevike teisest otsast ajab jälle kõik segamini.
muu
kui leevikese ema läheb kodus välja ilma autota, siis auto võtmeid ta kunagi kaasa ei võta. need võivad ära kaduda. samuti ei aseta ta võtmeid esikukapi peale, kuna nii võivad vargad saabudes lisaks kõigele muule ka auto lihtsa vaevaga kaasa viia. et varaste elu keerulisemaks teha, peidab ema võtmed iga kord erinevasse väga ebatüüpilisse kohta. kuna peidik on alati uus, ei leia tavaliselt ema ise ka võtmeid üles.
järgmisena võiksid vastata ingrid, katariina ja mari.
söögitegemine
leevikese emal ei olnud kuni viimase ajani kodus ühtegi kokaraamatut, polnud lihtsalt kunagi pähe tulnud teisi soetada. söögilaua sahtlis lebavad kulinaaride klubist saadud paljundatud retseptid, mida ema kord kuus sinna lisab ja kunagi ei kasuta ning mida isa salaja ära viskab. mõni aeg tagasi kinkis krista emale kokaraamatu. leevikese ema lõi raamatu lahti, esimesena torkasid silma täidetud paprika ja tomatisupp. ema tõi poest produktid ja valmistas söögi. seejärel vaatas, et toidud näevad pisut teistsugused välja kui raamatus ning avas kokandusteose uuesti. selgus, et lisaks piltidele on kokaraamatus ka tekst - vajalike toiduainete nimekiri ning valmistamisviis. ema polnud seda esialgu märganudki, tema valmistas suupisted vaid pildi järgi. kokandusõpetaja sõnul käituvad nii tõelised professionaalid.
majapidamine
kui ema veel noor oli ja tal leevikest ei olnud, oli ta väga lohakas. kõik riided vedelesid kodus toolidel, laudadel ja põrandal. kapis polnud midagi. isa siis vahel püüdis viisakalt märku anda, et ema võiks mõned oma esemed kappi panna. seepeale ronis ema ise kappi peitu ja enne välja ei tulnud, kui isa lubas terroriseerimise lõpetada. isal hakkas üsna pea kapis istuvast emast kahju ja pani ise riided puudele.
nüüd aga on emast saanud väga korralik naine, kes iga päev kraamib ja koristab. kahjuks pole seda eriti märgata, kuna leevike teisest otsast ajab jälle kõik segamini.
muu
kui leevikese ema läheb kodus välja ilma autota, siis auto võtmeid ta kunagi kaasa ei võta. need võivad ära kaduda. samuti ei aseta ta võtmeid esikukapi peale, kuna nii võivad vargad saabudes lisaks kõigele muule ka auto lihtsa vaevaga kaasa viia. et varaste elu keerulisemaks teha, peidab ema võtmed iga kord erinevasse väga ebatüüpilisse kohta. kuna peidik on alati uus, ei leia tavaliselt ema ise ka võtmeid üles.
järgmisena võiksid vastata ingrid, katariina ja mari.
posted by maris at 12:43 AM
2 Comments:
nii tore, et kirjutasid. Ma arvasin, et sa ignoreerid. Aga Sa oled tõesti viisakas inimene :)
maarja ja joonase isal (Stiiliga kaasa minnes - mamu ja jonnu isal on selline komme, asjade peitmisega, et kuna mammul ja jonnul on sünnipäevad ühel enne jõulu ja teisel kohe pärast, siis hakkab nende isa igasugu kingitusi ostma väga varakult, kusagil juulis hiljemalt, kui mitte juba märtsis.
Kui siis õige aeg kätte jõuab, leiab isa osa kinke üles ja jagab laiali.
Ülejäänud osa tilgub longisaajateni nii jaanuari lõpuks. Källe tuleb issi, mingi asjake näpus ja nägu häbelik peas ning ulatab selle sünnipäevalapsele, öeldes: Näh, leidsin veel ühe kingituse üles.
Nii kestab see jaanuarini ja märtsis algavad mõtted uuest kingiotsingust.
Aga süüa tuleb teha kõigest sellest, mis külnkapis pahaks kipub minema. Saadu tuleb ristida näiteks Hollandi talupojasupiks või Belgia munlkade ühepajaroaks.
Nii hakati Mammu ja Jonnu isa ntx Rootsis gutmaaniks pidama
Post a Comment
<< Home