• randveerud
  • ema, isa ja leevike: isa, viisk, põis ja õlekõrs

    Tuesday, January 24, 2006

    isa, viisk, põis ja õlekõrs

    leevikese ema ja isa ei ole kumbki väga suured laulumehed. aga kui leevike sündis, hakkasid nad loomulikult leevikesele laulma. ema laulis kõiksugu laule, kuna talle lihtsalt jäävad laulud meelde. neid ta siis esitas leevikesele oma mittemusikaalsel moel. leevikese isa aga ei teadnud ühtegi laulu peale selle mis algab nii: uhti uhti uhkesti, viisk läks tartust viljandi. sellestki mäletas ta vaid kahte esimest rida ja siis muidugi ka lõppu: ... ja karplauhti lõhki käis!
    täpse mehena õppis leevikese isa laulu raamatust pähe ja kandis leevikesele päevas kümneid kordi ette. esimesed paar kuud tundus nii isale kui leevikesele päris lõbus uhti uhti uhkesti saatel aega veeta. kuid kolmandal kuul märkas isa, kes on ju kokkuvõttes siiski loominguline inimene, et miski hakkab nagu tüütama. leevike oli juba suuremaks kasvanud ja peale laulu meeldis talle nüüd kuulata ka lugusid. siis hakkas isa seda lugu mitte laulma vaid jutustama. algul üsna sõna-sõnalt, hiljem juba omapoolseid variatsioone sisse tuues. sõnastus oli küll erinev, aga lugu ise lühidalt ikka sama: viisk põis ja õlekõrs asusid suure hurraaga viljandi poole teele, kuid kuna ei leidnud ühist keelt, said suure vaidlemise saatel hoopis hukka.
    kui leevike veelgi kasvas ja isal selle loo sõnadega jutustamisest mõõt täis sai, hakkas ta kolme sõbra kurba teekonda hoopis etendama. näitlejatena kasutas ta kõike, mis kätte juhtus: riideid, leevikese mänguasju, toidunõusid ja muud.
    toredast loost ei ütle leevike ka praegu ära. "kallis tütreke" ütleb vahel leevikese isa. "täna tahaksin ma sulle jutustada loo kolmest kaimust, kes olid kord teel mulgimaa pealinna....."

    7 Comments:

    Blogger maris said...

    ja juss. me teame küll, et viljandi ei ole mulgimaa pealinn. aga võibolla tahtsidki nad hoopis abja-paluojale minna? kes seda enam teab, nad on ju seal jõe põhjas kogu kambaga.

    Wednesday, 25 January, 2006  
    Blogger Jubejuss said...

    ei ole nad midagi seal jõe põhjas, kuna keegi ei upu neist. Niikuinii ulpisid teisele kaldale ja mölisesid seal edasi. Järelikult oli tegemist tüüpiliste eestlastega. Noh nigu onu Eedigi.

    Wednesday, 25 January, 2006  
    Blogger seltsimees U said...

    Kui Leevikese isa on juba suureks kasvanud, siis räägib ta seda lugu versioonis "viski, põis ja õllekõht". nii et silm ka ei pilgu...

    Thursday, 26 January, 2006  
    Blogger Eppppp said...

    Ameerikamaal on valitud blogipaladega juba antud välja raamatuid.
    Ma arvan, et saaks huvitava kogumiku küll, kui panna paari aasta pärast kokku paari laste-teemalise ajaveebi parimad palad. Kindlasti valiks selle loo ka sinna sisse!

    Ma ei oskagi öelda, kas see traamat võiks olla lastele või täiskasvanutele... Ja alati ei peagi seda vahet tõmbama. Nt minu 7aastane sugulane loeb hoolega mu Marta-ajaveebi.

    Minu üks lapsepõlve lemmikraamat oli dokumentaalne "Kaarini ja Eeva raamat", kus Ly Seppel oli kirja pannud oma kahe tütre dialooge. Sai seda vahel õega koos kõvasti ette loetud, üks oli Kaarin ja teine Eeva.

    PS. Omal ajal oli seesama viisu-põie-õlekõrre laul tehtud laulupeoks hästi huvitavas seades kolmes häälegrupis, lastekooridele. Nt kolmas hääl laulab peamiselt ainult "põnnadi-põnnadi" taustajoru.

    Ja nõuka-ajal anti see laul ka eraldi raamatuna välja, Jaan Tammsaare illustratsioonidega mu meelest.

    Nii et teil on veel, mida avastada oma viisu-põie-õlekõrre maanias.

    Friday, 27 January, 2006  
    Blogger maris said...

    sellest jaan tammsaare joonistustega raamatust leevikese isa laulu selgeks õppiski!
    ka mulle meeldis "kaarini ja eeva raamat" väga.

    Friday, 27 January, 2006  
    Blogger Krentu said...

    Minu Maibrit tüdines ka minu repertuaarist ära (põhiliselt "olen lõoke väike", "kes elab metsa sees", "mutionu" ja seesama uhti uhti. Avastasin siis, et tema söögiisule mõjub ka nende lugude räppimine hästi (räppimise moodi esitamine pigem)sest ilma lauluta ta vahepeal üldse ei söönud. Samas Maibriti isa on täiesti võimetu laulusõnu meelde jätma! Isegi väga loogiliselt üles ehitatud "Kes elab metsa sees" suudab ta sassi ajada. Seega pooldan pigem tema omaloomingu esitamist (muidu ma kipun kogu aeg parandama), mille sõnad on nii kummalised, et kui mu ema on külas ja kuuleb Andrese omaloomingut, vaatab arusaamatult meile otsa. Aga Maibritile meeldib see avangard küll.
    Selle uhti uhtiga läks mul halvasti, sest suvel haige olles sonisin terve öö seda laulu ja nägin lugu unes nii et nüüd on kuidagi imelik tunne seda laulda, seega on see meie repertuaarist eemaldatud.

    Saturday, 28 January, 2006  
    Blogger Jubejuss said...

    Kas keegi laste käest ka küsind on, et kas nemad tahvad seda jõledat viisist mööda jörinat kuulata?

    Tuesday, 31 January, 2006  

    Post a Comment

    << Home