• randveerud
  • ema, isa ja leevike: leevike ja beebikool

    Monday, February 06, 2006

    leevike ja beebikool

    leevike on üsna pelglik laps. kodus on ta küll vapper ja lõbus, aga väljaspool kodu ja ootamatutes olukordades väga ettevaatlik. pidevalt küsitakse leevikese emalt: oo, kas ta juba võõrastab. võõrastab jah, aga mitte juba, vaid on seda sünnist saati teinud. ta ei ole kunagi olnud nõus olema kellegi teise kui ainult oma ema või isa süles. pika pingutamise peale sai selle au osaliseks ka ingrid. nad kohtusid nii tihti, et leevike pidas teda pereliikmeks ja ronis ise sülle.
    enne leevikese sündi kujutas ema ette, et nad hakkavad koos käima ujumas ja võimlemas ja laulmas ja kus veel. esimesena võtsid nad ette võimlemise. kodus meeldis leevikesele väga harjutusi teha, aga suures ringis võõraste laste keskel hakkas kohe kartma. edaspidi pelgas ta juba siis, kui võimlemisruumi kaugelt nägi. tookord oli leevike 2-kuune ja sportlase karjäär jäi katki. samuti ei meeldinud talle massaažis. seal küll teisi lapsi ei olnud, aga masseerijatädi soovis leevikest puudutada ja see valmistas värvukesele tuska.
    ema ja isa olid muidugi meelitatud, et kogu maailma inimestest oli see pisike tirts just neid välja valinud. kurb oleks ju, kui ta eelistaks hoopis naabri marinat ja igorit.
    aga kui leevike sai pooleaastaseks, otsustas ema ta beebikooli viia. et natukenegi teisi lapsi tutvustada. ja seal lõpuks leevikesele meeldis. keegi ei kiskunud teda jalgadest ja kätest nagu massaažis ega sundinud võimlema. seal sai rahulikult ema süles istuda, plaksutada ja laulda.
    nüüdseks on leevike beebikoolis nii ära harjunud, et tegutseb seal omaette. täna näiteks ei kuulanud ta hetkekski õpetajat, vaid sikutas nurgas üht tooli. vahepeal püüdis ema ta kinni ja kutsus laulma-tantsima, aga leevike põgenes ära ja vedas tooli mööda klassi ringi. ema istus siis üksi ja plaksutas. aga eks emal peab ju ka lõbus olema.

    10 Comments:

    Blogger Inga said...

    kui leevike läheks emaga emmede kooli, siis leevike istuks tarmukalt, kuulaks täidisi ja onusi, kel midagi öelda, ning ema müttaks ringi - ilmselt liigutaks suuremaid asju, kui tool... beebide kool ongi rohkem emmedele ja beebide jaoks peaks olema emmede kool - beebinipid selleks, et ema oma arengus beebist maha ei jääks ;)

    Tuesday, 07 February, 2006  
    Blogger Krentu said...

    Meie laps pole nõus olema oma isapoolsete vanaema ega vanaisa süles sest ta näeb neid nii harva ja nad on nagu täitsa võõrad inimesed tema jaoks. Pealegi lõhnavad suitsu järgi nii et ma ka ei tahaks nende süles olla. Ja samamoodi ei ole ta nõus minu isa süles olema. Ainult minu ema, kes meil tihti käib, on ta omaks võtnud. Ja ma ei saa ka talle öelda, et näe, need on sinu vanaema ja vanaisa ja sulle peaks nende juures meeldima. Kui ei meeldi, siis ei meelid :)
    Massaažiga oli ka meil probleeme, aga kui ma tädi ja lapse näo vahele suure mänguasja panin, siis sai hakkama. Kümnendaks korraks enam ei hakanud nutma :)

    Tuesday, 07 February, 2006  
    Blogger Liisapereema said...

    Nii tore, et Leevike arglik on! Ma kohe tundsin, et pole ainuke argliku lapse ema! Meie tüdrik kardab ka kõiki võõraid ja mitte ainult inimesi vaid ka kohti. Kui keegi külla tuleb, siis laps rullib kohe alahuule kokku ja nutab. Võimlemistunnis harjutasime lihtsalt kartuse ära. Alul näiteks ei tohtinud võimlemisõpetaja ta poole vaadatagi :)
    Aga kui ära harjub inimesega, siis on sõber küll ja lubab sülle võtta ja puha.

    Edu Leevikesele, hoiame silma tegemistel alati peal!

    Tuesday, 07 February, 2006  
    Blogger Marje said...

    Leevikest ei saa vähemalt kommionud ära meelitada;)
    Meil nii lihtne ei ole, sest Grete arvab, et kõik inimesed on omad.. näiteks ükspäev võimlemises nägi Grete üht ema esimest korda ja ronis kohe sülle ja tegi kalli... ja siis ükskord, kui ta onu Kallet teist korda elus nägi ja too tahtis Grete külast ära tööle minna, siis Grete läks talle ukse juurde järgi ja hoidis kahe käega jalgadest kinni, andes mõista, et ta mitte ei või ära minna... ja nii juhtub meil igal pool:S

    Tuesday, 07 February, 2006  
    Blogger ingrid said...

    aa mis seal ikka imestada, et lelevike pisut ara poolne on. näiteks leevikese ema on ise ka vana argpüks. vanasti ajas ta mind ka oma kartmisega nii närvi, et pärast ei julgenud mina ka enam kuhugi minna ega midagi teha. ja kui vaja kuhugi helistada, siis pean seda ka alati mina tegema, sest leevikese ema ei julge.

    Wednesday, 08 February, 2006  
    Blogger maris said...

    juss tahtis siia kirjutada sellise kommentaari, aga lõi põnnama. eks temagi on argpüks:

    Ärge kartke - nii väikseid kui teie ma ei söö!
    Mina ka kardan paljusi inimesi. Et sellest üle olla, kannan ma peas vanat televiisori kasti. See on kahes mõttes hea - esiteks olen ma siis ise hirmuäratavam ja teiseks ei näe ma niimodi kedagi ja kolmandaks tunnevad teised mu ära - kuulus tahaks igaüks olla!

    Wednesday, 08 February, 2006  
    Blogger Jubejuss said...

    Minu lapsed on kõik väga julged. Samuti on julged ka kõik mu lapse- ja lapselapselapsed. Aga noh, mis ma kiitlen, asja põhjus on ju lihtsalt selles, et esimese vabariigi ajal kasvatati lapsi hoopis teises vaimus - kohe kui sündisid, praagiti ilma kiivrita lapsed välja, sest need poleks sõjas ellu jäänud

    Wednesday, 08 February, 2006  
    Blogger Liisapereema said...

    Ma nüüd ruigan Helgi Sallo arguse piale.

    Ma oma lapse ligitikkujaile (toredad ema sõbrannad näituseks) teen nii, et lähen pistan nina vastu nende põske ja käsen kohe naeratada jne tutipluti. Kellele siis meeldiks kohe nii, eksole...

    Wednesday, 08 February, 2006  
    Blogger krista said...

    enne Ketlini sündi näidati Kallet televiisoris, televiisor peas.
    Ja nüüd on ta nagu Grete.

    Järeldus: Kui sa tahad julgeid lapsi tuleb isaks valida mees, kellel on suur asi peas!

    Wednesday, 08 February, 2006  
    Blogger krista said...

    st Ketlin on nagu Grete, mitte Kalle :)))
    Kalle ei ripu teiste meeste jala küljes kui need ära tahavd minna jne.

    Wednesday, 08 February, 2006  

    Post a Comment

    << Home