isa ja ajaleht

leevikese ema töötas kunagi ajalehes eesti päevaleht. sellest ajast jäi talle külge komme iga päev lehte lugeda. õigemini küll sirvida, kuna töötas kujundusliku poole peal. et leht käeulatuses oleks, tellis ema selle endale postkasti. ja nii mitu aastat järjest.
leevikese isa on hull igasugu kirjasõna järele. ükskõik kus tema midagi kirjutatut näeb, kohe hakkab lugema ja loomulikult enam midagi enda ümber ei märka. isa loeb ühesuguse kirega nii vanu kui ka uusi ajalehti. tapeedipanek on isa lemmik, kuna vana tapeedi alt tuleb välja nii mõnigi ajaleht. sama kehtib ka kaminasse tule tegemise või koguni ahju kütmise kohta. kogu pere võib külmast võdiseda, aga isa ei soostu enne ühtegi kildu tulle viskama, kui pole seda läbi lugenud. loomulikult oli iga päev postkasti saabuv ajaleht sellise mehe jaoks suur rõõm.
ühel päeval sai aga leevikese emal ajalehest kõrini ning ta ei avanud seda enam. tõi aga postkastist ja pani otse vanapaberisse ning hakkas sõrmedel lugema päevi, mil tellimus ükskord läbi saab. eks muidugi ei saanud emal kõrini mitte ilmsüüta lehest, vaid pidevalt lugevast ja mitte midagi kuulvast isast. nüüd on leevikese ema väga hoolikas ja koristab isa nägemisulatusest ära kõikvõimalikud sildid, brošüürid, ajakirjad. kahjuks ei ole tal õnnestunud veel sulgeda uudisteportaali delfi, mille lugemine leevikese isal tubli osa päevast enda alla võtab.