leevike ja sünnipäev II

kui leevike kaks aastat tagasi sündis, lehvisid majadel lipud. aga mitte leevikese sündimise vaid leedu iseseisvuspäeva puhul. isa heiskas leedu ja leevikese auks täna ka lipu, kuid kahjuks on see lipp oma tänaval ainuke. rohkem vennasvabariikide austajaid ümbruskonnas ei ela.
leevike sai kingituseks jalgratta. ema küll algul arvas, et talvel on ratas pisut imelik kingitus, aga krista rääkis, et nii väikestel lastel läheb kõigepealt paar kuud väntamise õppimiseks ning kevadel saab juba tänavale kihutama minna.
leevikesel oli ratta üle hea meel – isal on ju ratas ning leevike arvas, et ka tema saab nüüd hakata rattaga tööl käima. enne sadulasse istumist nõudis leevike veel kiivrit – ei tea, kust ta juba teadis, et see rattasõidul kohustuslik on, isa kiivrit ei kanna. kuna kiivrit ei ole veel ostetud, pani leevike pähe ema mütsi.
eile õhtul tõi leevikese onu ratta ema autosse, öösel tassis isa selle tuppa. leevike juhtumisi nägi onu toimetamist aknast ning ütles täna omaette: "õhtul viib leevike tatase ilusti autosse tagasi."
hommikusöögi ajal küsis ema leevikeselt: "no mis sa said sünnipäevaks?" "palju õnne sain," vastas leevike.
hiljem valmistas ema sünnipäevasööke ja leevike abistas teda. "ära praegu seda juustu võta, see on sünnipäevaks," ütles ema leevikesele. natukese aja pärast tuli leevike kavala näoga ema juurde kallistas teda, võttis juustu selja tagant välja ja ütles: "palju õnne sünnipäevaks, emme!"