isa ja läkiläki

alati kui saabub oktoober, tõmbab leevikese isa pähe läkiläki ning kui kätte jõuab mai, võtab isa selle peast. senikaua on tal hea soe ringi kõndida. mütsi positiivne külg on see, et tegemist on hirmus suure peakattega ning isa ei unusta seda peaagu kunagi kuhugi maha - alati märkab ta kohe, kui karvamütsi peas ei ole.
ainult üks kord jäi müts lennukisse. see oli mõni aasta tagasi ning tegemist oli siis hoopis ühe teise läkiläkiga. isal oli vist lennumasinast väljumisega nii kiire, et müts unus maha. kuna isa oli just rootsi sõitnud, mis on ikkagi põhjamaa ja kole külm, seadis ta sammud otsejoones poodi ja ostis sealt uue karvamütsi. ning selleks, et selline kole vahejuhtum enam ei korduks, ostis isa kõige kallima mütsi - justkui karistuseks iseendale.