ema ja koolitee

mõned aastad tagasi tundis leevikese ema, et tal hakkab senisest kunstiõpetaja haridusest väheseks jääma. ta muutus iga päevaga üha rumalamaks ning otsustas, et on vaja midagi juurde õppida. ta läks magistriõppesse ja pikemalt mõtlemata valis uueks erialaks kommunikatsiooni, mida iganes see ka ei tähendaks. seni vaid joonistamist-maalimist tudeerinud ema õppis kaks aastat kommunikatsioonistrateegiat, kommunikatsiooniteooriat, väitlemist, praktilist kirjutamist, projekti juhtimist, retoorikat ja muud sellist. esialgu oli vabama tegevusega harjunud leevikese emal päris harjumatu pingis püsida ja loengut kuulata, aga aja möödudes harjus ta sellega täitsa ära. hetkel on emal veel magistritöö ja mõned ained teha jäänud. sel semestril otsustas leevikese ema, et ei viitsi nende põhiainetega jännata ning võttis vaid ühe vabaaine ning valis selleks keraamika. ja oi milline vabanemine saabus - lõpuks ometi saab ta jälle teha seda, mis talle tõeliselt meeldib.