ema ja muusika

leevikese emale ei meeldi muusikat kuulata. kunagi ammu võib-olla meeldis. noorena, nii 15 aastat tagasi. siis olid tema lemmikud näiteks the cure ja the smiths ja ta kuulas neid isegi kodus maki pealt. aga nüüd on nii, et kui ema on kodus, peab valitsema vaikus. ükski raadio ega makk ega televiisor ei tohi ilmaaegu mängida. leevikese kilkamine ja isa norskamine teda ei sega. ema arvab ise, et kõiges on süüdi koolis töötamine. koolipäeva jooksul kuuleb nii palju lärmi, et õhtul tahaks ainult rahu ja vaikust. praegu on ema küll kodune, aga vaikust armastab endist viisi.
leevikese isa on suur muusikasõber. ema ei jõua nii palju puust riiuleid valmistada, kui isa plaate ostab. kui isa komandeeringust tuleb, on tema kohver alati plaate täis. traagika seisneb selles, et ta ei saa neid kunagi kuulata. isa ostis küll endale pleieri, aga ema ei luba tal kodus klapid peas istuda.
õnneks on isa lõpuks taibanud, et muusika kokku ostmine on üks suur raha ja koduse seinapinna raiskamine ning hoiab nüüd oma laulutagavarasid internetis. ja kuulata saab ta neid ainult siis, kui ema paneb leevikest magama ja muidugi ikka klappidest. kahjuks jääb aga leevike järjest rutem tuttu ning muusikasõbrast isa meloodiaminutid selle võrra lühemaks. ehk oskab ta seda lühikest viivu siis rohkem hinnata. no ja vahel kingib leevike talle ka mõne pikema õhtuse muusikatunni.