ema ja lamp

ema ja leevike seadsid end just õue, kui koridoris tulid vastu ühistu esimees ja tema naine. "me ostsime lambi," ütles mees ja astus leevikese emale teele ette. tore, mõtles ema. eks meil ole ka midagi uut vaja, aga pole nagu mahti ja rahaga on ka nagu on. "vaadake seda lampi, kuidas meeldib?" küsis naine. "poes on nii palju lampe, ei osanud kuidagi valida." leevikese ema vaatas lampi ja see ei tekitanud temas mingeid emotsioone. ta ei olnud naabrite juures kunagi käinudki, kuidas ta siis oskas midagi lambi sobivuse kohta arvata. "teine võimalus oleks midagi laterna-tüüpi," jätkas naabrinaine. ei, mitte latern, mõtles leevikese ema ning ütles valjusti: "kena lamp." "oi kui tore, et teile meeldib," rõõmustas esimees. leevike muutus juba rahutuks ning ema kaalus mõttes, kas peaks naabritele leevikese uusi sukapükse tutvustama ning arvamust küsima. "me ise ka mõtlesime, et lihtne on kõige parem variant," kostis naine rõõmsal häälel ning naabrimees lisas: "sellele saab kenasti majanumbri ka peale kleepida, on pimedas näha."
leevikese emal oli hea meel, et ta sukapükstest kõnelema ei olnud hakanud ning läks leevikesega trepist alla.