ema ja sport

leevikese ema ei ole eriti suur spordihuviline. aga mõned korrad on tal siiski spordiga pistmist olnud. näiteks algklassides käis ta rütmikaringis. iga päev peale kooli palvetasid ema ja ta täditütar salaja, et trenn ära jääks. enamjaolt läksid nad tund aega varem kohale, katsusid lukus ust ja jooksid ruttu koju tagasi ning said ausa näoga öelda, et trenn jäi vist ära, kedagi ei olnud, isegi õpetajat mitte.
seejärel kutsuti leevikese ema ujumistrenni, kuna ta oli väga painduv ning tal läksid küünarnukid selja tagant kokku. ujuda ema muidugi ei osanud, aga see ei olnud treenerite meelest eriti tähtis. selle trenni keelas ära leevikes ema ema, kes oli televiisorist näinud laiade õlgadega vene naisujujaid ning kartis, et tema tütrest võib samasugune sirguda.
ja siis ühel päeval, kui leevikese ema käis neljandas klassis, tuli nende kehalise kasvatuse tundi korvpallitreener, vaatas kõiki tüdrukuid ning meelitas trenni leevikese ema, kes oli tol ajal klassi kõige lühem tüdruk. eks kõik muidugi naersid, aga treener ütles, et leevikese emal on pikad jalad ning temast võib tulla suur korvpallur.
nii käiski leevikese ema hambad ristis aastaid neli korda nädalas korvpallitrennis ja igal suvel kolm nädalat spordilaagris. laagrisse jõudes proovis ema igal aastal mõne uue haiguse välja mõelda. ikka selleks, et ei peaks trenni tegema. vahel hüppas ta mitu korda järjest aknast alla, et jalg murduks. ta kujutas ette, et kipsis jalaga pääseks ta treeningutest pikaks ajaks. aga murda tal midagi ei õnnestunud, hüpeliiges vahel väändus natuke ning sai paari päevaga terveks. karuputke oli ka tore kehale määrida - tekkisid suured villid ning päev-paar võis toas raamatut lugeda.
aga ühel kenal päeval koitis leevikese emale, et trennis ei pea käima ning ta läks hoopis kunstikooli. see toimus samuti neli korda nädalas aga selle vahega, et hingetuks rassimise asemel võis seal vaikselt joonistada ja ka suvelaagrites sai rahulikult ühe koha peal istuda.
koolis kehalise kasvatuse tunnid muidugi jätkusid ning eks ema proovis nendestki viilida - ta murdis meelega pooleks üsna mitu paari suuski, et suusatamisest pääseda ning kui teda veel gümnaasiumis kergejõustikutrenni meelitati, arvas ema, et tehakse halba nalja.
sellegipoolest usub leevikese ema, et sport on kasvavale lapsele vajalik ning loodab, et leevike on rohkem isasse, kellel on suur tahtmine sporti teha. näiteks sel nädalal on isa igal hommikul väljunud kodust suusariietes, et töökohustuste vahepeal piritale suusatama sõita. kahjuks ei ole see õnnestunud ning isa on ilmaaegu nädal otsa kilepükste ja dressipluusiga tööl käinud.
ning kui keegi imestab, miks ikka veel talv kestab, siis tasub selles süüdistada leevikese isa, kes pöialt hoiab, et ilma ikka peaks ning kõvasti suusatada saaks.