leevike ja joonistamine
sel sügisel kui leevike oli 8-kuune, saabus leevikese isale esmakordselt isadepäev ning ema arvas, et leevike võiks kaardi joonistada. ta ostis selleks puhuks spetsiaalsed lapsesõbralikud pliiatsid. leevikese ema on diplomiga kunstiõpetaja ning teab, millised joonistusvahendid lastele sobivad. aga siis äkki selgus, et leevike ei osanudki joonistada. no ega ema ei arvanud, et leevike joonistab kohe realistliku isa portree või kappava hobuse. aga see, et leevike üldse ei osanud pliiatsiga paberile jooni tõmmata, tuli emale üllatuseks. leevike oskas küll kahte pliiatsit kokku lüüa ja neid nii koos kui ükshaaval närida, aga joonistada mitte.
ükskord aga ema joonistas ning leevike marssis kohale, haaras tema käest pliiatsi ning hakkas ise joonistama, endal selline nägu peas, nagu oleks seda eluaeg teinud. nüüd on nii, et tasub vaid leevikesel mõni kirjapulk leida, kui ta kohe otsib ka paberi ja sirgeldab. ta joonistab nii laua taga kui põrandal. aga õnneks ikka paberile. millegipärast arvab leevike, et paber ja pliiats käivad kokku ning ta mujale ei joonista. isa tähtsad dokumendid ja lepingud on juba leevikese poolt täis joonistatud.
ükskord aga ema joonistas ning leevike marssis kohale, haaras tema käest pliiatsi ning hakkas ise joonistama, endal selline nägu peas, nagu oleks seda eluaeg teinud. nüüd on nii, et tasub vaid leevikesel mõni kirjapulk leida, kui ta kohe otsib ka paberi ja sirgeldab. ta joonistab nii laua taga kui põrandal. aga õnneks ikka paberile. millegipärast arvab leevike, et paber ja pliiats käivad kokku ning ta mujale ei joonista. isa tähtsad dokumendid ja lepingud on juba leevikese poolt täis joonistatud.
posted by maris at 5:57 PM
7 Comments:
juhan liiv :))))
aga milliseid joonistustarbeid sa soovitaksid osta? ma olen ka vaikselt hakanud selles suunas mõtteid mõlgutama.... ma ise väiksena ka muudkui joonistasin tabureti peal kui ema õmbles või süüa tegi. ju see siis nostalgia ole :)
Kas Leevike on puhtusearmastaja? Seal esimesel pildil on ta sellise näoga, nagu ei meeldiks talle, et näpud värviseks said ;-)
see joonistamishuvi vist tulebki mingis vanuses alles. mul endal küll pole mingit lapsekasvatamiskogemust veel, aga mul sugulane oli ka hämmingus, et miks laps ei oska teha pliiatsitega mitte midagi. aga läks aega mööda mõned kuud, laps sai vanemaks, leidis ükspäev kusagilt pastaka ja joonistas pool tapeeti täis :)
meil on rohkem nagu body-arti peale asi läinud. olin ühe laupäeva linna peal ja tšekkisin vahepeal, mis seis on. miina oli end kolm korda järjest guaššidega mustaks värvinud. iga korraga hullemini, nii et lõpuks tuli duši alla minna. kõrva seest on tänaseni must veel.
Meie neiule meeldib guaššidega maalida. Pintsliga. Eile oli väike tüli, et emme proovis rasvakriite pakkuda joonistamiseks. Mida, mina maalin ikka.
ei, leevike pole enam ammu puhtusearmastaja, 8-kuuselt võibolla oli. nüüd maalib ta neli korda päevas söögilaua taga pudru ja püreega, seepärast ma pole viitsinud veel eraldi maalimist ette võtta. kuigi vist tuleks, äkki jääb siis rohkem putru söömiseks.
krentu, lastele soovitatakse hakatuseks neid kolmnurkseid pakse pliiatseid, nendega pidi õige pliiatsihoidmine tekkima.
Oh, peaks ka näpuvärvid muretsema ja laskma tirtsul paar maali teha..seinad ongi nii tyhjad.
Aitähh, Leevike, et meelde tuletasid :))
Post a Comment
<< Home