ema ja viisakus

leevikese ema on vahel imelikult viisakas. leevikese isa arvates polegi see viisakus, vaid veidrus. ema on pärinud sellise käitumise oma vanaemalt. ja ausalt öeldes on see kõigile osapooltele kohutavalt tüütu. no näiteks helistab leevikese ema oma vanemale ja ütleb: toon sulle õunu. mille peale vanaema hakkab teisel pool telefonitoru hüüdma: ära mitte mingil juhul too, söö ise, sa teed endale tüli, sul pole aegagi neid mulle tuua, endale ei jää teil midagi. ja leevikese ema vaidleb vastu: toon küll, ma nagunii sõidan sinna kanti, me ei saa ennast ju õuntest lõhki süüa, kas tahad, et viskan õunad prügikasti? ja nii edasi. lõpuks vanaema muidugi soostub ja ema viib õunad kohale. kuigi mõlemad osapooled teavad juba jutu alguses, et tegelikult vanema saab need õunad. lihtsalt vanaemale tundub, et nii on viisakas.
kui leevikese ema külla läheb, endal kõht parasjagu tühi ning seal küsitakse: kas soovid kohvi ja võileiba, siis ta tavaliselt vastab: ei tea. seejärel tuleb uuesti küsida, et äkki ikka keedan törtsu. ja ema siis lõpuks vastab, et no hea küll, kui sa just ise ka tahad, eks ma tiba võtan.
leevikese isa jaoks on selline käitumine müstika. kui tema külla läheb, hüüab ta juba esikust: kas teil midagi süüa on, kõht on jubedalt tühi. ja sööb ära kõik, mis ette antakse. leevikese ema hakkab teda siis tavaliselt togima, et jätku teistele ka, kõike keresse keerata pole ju viisakas.
aga ühel korral sai leevikese ema oma rumala viisakuse pärast kibedasti pisaraid valada. see oli õige ammu, isa oli veel üliõpilane ja tegi diplomifilmi. leevikese isa ostis rekvisiidiks ilusad mustad pitsiga sukad ja ütles emale, et too saab need hiljem endale. leevikese emal oli ülihea meel, kuna ka tema oli üliõpilane ning ei oleks saanud endale midagi sellist lubada. peale võtet küsis isa emalt, et noh, kas tahad siis sukki ja ema vastas: ei tea. isa, kes leevikese ema veel nii põhjalikult ei tundnud, küsis sama ka sukki kandnud näitlejanna käest ning tema muidugi kohe hõiskas, et tahan küll ja pistis leevikese emale mõeldud sukad endale ridiküli. koduteel leevikese ema muudkui nuttis ja isa ei jõudnud ära imestada, miks ema siis sukki ei tahtnud, kui ta tegelikult tahtis. ja keegi võtteplatsilt rääkis järgneva loo: kui daam ütleb: ei, mõtleb ta ei tea. kui daam ütleb: ei tea, mõtleb ta jah. aga mida mõtleb daam, kui ta ütleb: jah? vastus: tõeline daam ei ütle kunagi jah.