ema, isa, leevike ja liivakast

juba mitu kuud on ema plaaninud liivakasti ehitada. tal on kena mõte meisterdada kast taaskasutatavast materjalist ehk vana kapi detailidest. kahjuks pole ema ideest kaugemale jõudnud ning seepärast mindi täna kogu perega ehituspoodi.
ema, isa ja leevike jalutasid kogu poe läbi, aga liivakasti ei märganud. lõpuks leidsid nad müüja, kes teadis, et puust liivakastid on laos ning kirjutas paberi, mille alusel kaup kätte antakse. kuna kastil puudusid põhi ja kaas, kulutati enne lattu suundumist veel üks kena pooltund katteloori ja koormakatet otsides. loori osakonnas polnud taaskord ühtegi müüjat ning enne kannatuse katkemist võttis ema ise käärid ning lõikas kangast paraja jupi. kassapidaja muidugi ema lõigatud riidetükki ei aksepteerinud ning nii pidi terve järjekord ootama, kui kassiir omakorda katteloorimüüjat mööda poodi taga ajas.
laos jooksis isa tšekk käes ringi ning ema ja leevike sõitsid autoga tal järel ning kõik koos otsiti mõnd hingelist, kes liivakasti asukohta teaks. lõpuks peatas kuri turvamees auto ning ema pidi riiulite vahelt välja manööverdama.
kui kolmas pooltund ehituskeskuses oli möödunud, ilmus välja üks laotöötaja, kes vaatas hindava pilguga ema väikest kollast masinat ning nentis, et siia sisse see liivakast nüüd küll ei mahu. õnneks oli laoväravas seisev valvur mõistev ja lasi perekonna kenasti välja tagasi.
aga kokkuvõttes läks ju hästi - leevikese ema tulevane meisterdatud kast on kindlasti uhkem kui poeoma.