ema ja töömehed

leevikese emale ei meeldi töömehed. aga miskipärast peab ta ikka ja jälle nendega tegemist tegema. näiteks nagu praegugi – üks mees askeldab tema köögis. kaks päeva tagasi lakkas töötamast uus gaasiboiler. lihtsalt ei tee enam sooja vett, mis ometi on ühe boileri ülesanne. täna on juba kolmas päev ning üks mees muudkui parandab ja parandab. ja leevikese ema tunneb end jube kehvalt, kui keegi võõras inimene tema kodus asju ajab.
ema oli mõelnud, et tema elu kõige rahulikum aeg on vahetult enne leevikese sündimist. aga kahjuks just sel ajal toimus vannitoas remont ja igal hommikul kell kaheksa tuli kohale töömees rene, kes tervitas sõnadega: „kopp, kopp, loodetavasti ma ei tulnud liiga vara.” rene on tegelikult väga hea töömees, ta teeb kõike korralikult, ei viili ega vassi ja ei jäta asju laiali. aga emale käis närvidele see, et ta ei saanud oma kodus rahulikult üles tõusta, putru keeta ja öösärgi väel ringi hõljuda. ema istus kangestunult kleit seljas diivanil ja pidevalt käis rene tema juures küsimusega: „see, et, ma ei tahaks segada, aga äkki saaksite tulla korraks vaatama, kuhu ma selle toru paigaldan."
järgmine töömees ema elus oli alar. tema pidi ehitama trepile piirde. alar alustas tööd enne leevikese sündimist ning piire sai valmis ikka jupp aega peale seda, kui leevike juba ringi roomas. alariga lihtsalt juhtusid kogu aeg äpardused, pidevalt tuli midagi tähtsamat ja kiireloomulist ette ning jälle ta helistas ülioptimistliku häälega: „tsau, alar siin, kuule, ega teie laps ju veel ei rooma, ehk kannatab natuke oodata, just täna kukkus meil taksopargi juures suur silt alla, peame minema seda parandama. ma helistan homme lõuna paiku, siis teeme trepi kindlasti valmis!” ja nii üle poole aasta. kuna alaril endal oli kaks kuud vanem tütar, teadis ta täpselt, kaua veel venitada võib et trepp ohtlikuks ei muutuks. aga ema ei pahandanud alari peale kunagi, otse vastupidi, tal langes alati justkui koorem õlgadelt, kui nägi telefonil nime „treppmeister” ning kuulis, et alar jälle ei tule neile koju saagima ja rahu rikkuma.
seejärel tuli lembit. lembit on pottsepp ja pidi restaureerima suvemajas pliidi ja ehitama sauna ahju. lembituga juhtus see, nagu paljude teiste töömeestega – ta kadus poole töö pealt lihtsalt ära. raha võttis küll ette, aga see-eest jättis endast maha mõned tööriistad, vanad koledad riided ja potitäie tatraputru. lembitu kadumise üle on emal ja isal isegi täitsa hea meel, kuna remonditud pliit juba laguneb ning tema tehtud saunaahju poleks kütta julgenudki. nüüd ehitas ahju hoopis härra kaksikute isa, kelle ema juhuslikult naabrite aiast leidis. kuigi, kui nüüd meenutada, siis ahi on pooleli ja kaksikute isast pole ammu midagi kuulda olnud. aga emal on alati hea meel, kui suvemajja sõites kinnist väravat näeb: õnneks keegi ei ehita ja kobista, saab rahus puhata.