ema ja osturalli

leevikese ja mirteli ema käisid täna osturallil. mitte niisama kaupa uudistamas, vaid kindla sooviga osta lastele ecco sandaalid. mirteli ema oli kataloogist täpselt välja uurinud, et täna paisatakse roosad ja sinised eccod müüki ning pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub.
hommikul läksid lapsed ujuma nagu igal kolmapäeval. kui tavaliselt väike lastebassein kihab emadest ja titadest, siis täna ujusid mirtel ja leevike lausa kahekesi. pärast mõnulesid veel mullivannis ja aurusaunas. tühja veekeskust nähes tekkis emadel muidugi kuri kahtlus, et samal ajal, kui nemad lastega vees hullavad, ostavad teised ettenägelikumad emad soodsad sandaalid ära. mida rohkem nad selle peale mõtlesid, seda murelikumaks muutusid. kaubamajja jõudes jooksid emad parkimismajast sandaalideni ning haarasid letilt kaks viimast paari tüdrukutetoonis jalanõusid. nad olid võitnud! kõik ülejäänud olid poistele mõeldud tumesinised, mis oleksid ilmselgelt praktilisemad olnud. aga kuidas sa ostad sinised, kui täpselt kaks paari roosa-valgekirjuid ootab.
rohkem mirteli ja leevikese ema midagi osta ei plaaninud ning tunglesid läbi rahvasumma, et süüa puhvetis üks kosutav püreesupp. neile trügisid vastu kaks tuntud kandelinanõustajat, mõlemal suured pambud käes, iga ost kenasti eraldi roosas kilekotis. kohe näha, et ökoloogiliselt mõtlevad inimesed.
leevikesele pandi uued sandaalid juba poes jalga ning loomulikult pidi ta nendega ka kodus liikuma. kvaliteetne jalanõu on ikka hea küll, märkas ema. sest isegi kehv kõndija leevike lausa silkas üle toa, kui lõpuks paljajalu sai. paar eelnevat tundi kingad jalas istumist olid imet teinud!