• randveerud
  • ema, isa ja leevike: ema ja televiisor

    Thursday, February 23, 2006

    ema ja televiisor

    leevikese ema ei ole eriline telerisõber. kui ta veel väike oli, ei vaadanud ta üldse televiisorit. vahel harva kõige suuremat sõpra või noortestuudio pärastlõunat. õhtuti, kui perekond televiisori eest istus, passis leevikese ema oma toas ja nokitses. tavaliselt luges või joonistas või mängis. leevikese ema ema hakkas vahepeal juba muretsema, et äkki on lapsel midagi viga, kuna kõigile ju ometi meeldib televiisor. ta püüdis meelitada ja rääkis, et telkust tuleb igasugu põnevaid saateid, näiteks beverly hills, mis räägib noortest ja ridariäss ja keegi mäkaiver. aga leevikese emale tundus see kõik jube mõttetu ja ta konutas enda toas edasi. nii võibki öelda, et leevikese ema astus ellu väga väikeste teadmistega televiisorimaailmast.
    kui leevike sündis, siis ema muidugi otsustas, et laps ja televiisor kokku ei käi. ta kujutas ette, et televiisorit nähes muutub leevike hüperaktiivseks ning tal tekivad tähelepanu- ja nägemishäired. päriselu tõi aga midagi muud.
    kuna lapsega koos raamatut lugeda ei saa (esiteks ei saa süveneda, kui pead samal ajal torni laduma) ja arvuti taga pole ka võimalik pidevalt olla ning hommikust õhtuni ainult mängides võib reaalsustaju ära kaduda, avastas leevikese ema televiisori. muidugi ei mängita ta seda hommikust õhtuni, kuid kindlaid saateid vaatab küll ja leevikegi heidab vahel pilgu ekraanile. aga kui lõpuks leidis leevikese ema elu esimese pärisseriaali mida vaadata, sai sellel miskipärast keset veebruarikuud hooaeg läbi.

    5 Comments:

    Blogger andry said...

    Sssssa ssssasde, kus ma olen seda teemat oodanud. Oi, Leevikese ema, ma kohe kallistan Sind (ära seda kohta Leevikese isal lugeda lase, eks)

    Kirjutage keegi veel, pliiz, mis te lastest ja telekatest arvate. Oma telekavaatamisest lapsepõlves. Pliiizzz

    Kirjutage kahelt poolt. Ühtepidi näiteks langeb telekat vaatava inimese füsioloogilne seisund allapoole uneseisundi näitajaid (ajurütmid ja muud näitajad - seega täielik paralüüs) ja lapsed ei õpi reaalsust tundma. Eriti just titemad ei saa aru, et teleka sees pole päriselu, se pole päris ruum.

    Teisalt, ma võin oma elust tuua hulka näiteid tohutult harivate saadete, heade filmide, superkonsertite kohta.

    Või mis?

    Friday, 24 February, 2006  
    Blogger triibik said...

    hoo, milline magus teema tõesti. kui tohib, siis oma kogemustest. esiklaps arenes telekat vaadates märgatavalt. doseerisime seda küll väga mõõdukalt, poole tunni ja teletupsude kaupa. aga see, et tema sõnavarra siginesid "üks" ja "kaks", oli raudselt teletupsude teene. edasi oleme samuti püüdnud mõõdukat joont hoida. alati küll ei õnnestu.
    nüüd on poolteiseaastane teleka võlud avastanud. "kõige suurema sõbra" laulukasseti.ja sealt tuleb tal uusi sõnu ja laulujuppe ludinal. nii et areneb küll.
    mina pooldan kõiges mõõdukust. tuttaval perel pole üldse telekat, aga vahel pole meil seetõttu ka mõnda magusat ühist kõneainet. telekast olen näinud oma elu parimad filmid ja paar tapvalt head kontserti, kuhu ma elu sees poleks pääsenud. ja minu lapsepõlvega seostuvad tihedalt just nimelt mäkaiverid ja ritariässäd. teatud vanuses on minu meelest need asjad tähtsad. nagu leevikese ema näitab, küll mitte kõigile.
    ja väikeste laste emad teavad, et vahel on telekat vaja ka lapsevahina. natuke. kui mu daamide tandem vahel teineteisel kõri kallal on, siis on oivaline võimalus lükata üks arvuti ja teine teleka ette. ja ise kasvõi rahulikult kemmergus käia. sest oo jaa, sellestki on saanud luksus. nagu ka raamatute lugemisest. ja teleka rahulikust vaatamisest õhtusel, väärtfilmiajal. ;)

    Friday, 24 February, 2006  
    Blogger triin said...

    Mina ka lapsena ei armastanud telekat. Eks ikka vaatasin, aga siiski vähe. Oma peres on aga alati telekas olnud ja lastega pole ka probleeme, st pole raske piirata. Jõuad sa siis ise neile kõike seletada? Meie kolmene on aga alles nüüd hakanud rohkem vaatama. Varem oli 10 minutit piir, rohkem ta ei viitsinud.
    Aga füsioloogia ja hea uni jm on minu kogemust mööda arvutis rohkem kinni. Laste peale pole seda küll katsetanud st. arvutit saavad (5a ja 3a) väga piiratult.

    Friday, 24 February, 2006  
    Blogger andry said...

    aitäh trribikule ja triinule

    see on näiteks jummalast õige, et mingis eas on mäkaiver ja ritariärssa olulised


    Kas on ka selliseid asju, mida te kohe tahaksite, et laps vaataks. See pole võib olla hea näide, aga eile õhtul tuli telekast Viimane mohikaanlane, ma kohe tahtsin, et me 14 aastane poeg seda vaataks. Talle tõesti väga meeldis.

    Täna õhtul kavatseme Maa aluseid vaadata.

    Kusjuures meil pole kodus telekat, meelega kohe, käime naabrite juures. Nad on suht tänulikud isegi, nad ise ei suuda saastahunnikust suht häid asju nagu üles leidagi.

    Saturday, 25 February, 2006  
    Blogger krista said...

    minu mälestused telekaga seoses:

    1. suvel maal vanaema juures oli telekal linik peal ja seda ei pandud peaaegu kunagi käima. Vanaisa kuulas vikerraadiot.
    2. pühapäeviti enne lastefilmi näidati mingit jubedat sõjavärki... nüüd ma tean see oli päästearmee :))
    3. populaarsuse mõõdupuuks oli koolis see, kellel lubati reede õhtuti Dallast vaadata. Mis siis et midagi aru ei saanud ja silm vajus kinni, aga luba oli kõige tähtsam.
    4. terve jõuluõhtu seisnes selles, et ootasime vendadega disney multikaid soom pealt. mõnikord neid ei tulnudki :(
    5. siis kui MTV3 tuli, oli igal perel oma toaantenn, mis meil läbi terve korteri köögirõdule tuli vedada ja keegi ei tohtinud siis hingata ka.

    Kalle mälestused telekaga seoses:

    1. must-valge teleka 6 kanal oli eesti ja 4 kanal kesktelevisoon
    2. et paremini kanali peal püsiks, tuli tikk vahele panna
    3. pärastpoole tuli ka pliiats teleka taha auku toppida, et "plaadid" ühendust annaks.
    4. kui telekaparandaja käis, siis pärast seda oli alati väga hea pilti.
    5. vist mingeid filme ma ikka vaatasin.

    Ketlini mäelstused telekaga seoses:

    1. kui ma teleka ees seisan, siis kõik vaatavad mind
    2. kõige mõnusamad on reklaamid, eriti need kus õrna häälega tädid räägivad
    3. mitte ükski saade ei ole huvitav üle 3 minuti, isegi teletupsud mitte.
    4. teletupsud on ainuke saade, mida mulle näidatakse ja see mulle meeldib.
    Ketlin on 1,2 aastane.

    Saturday, 25 February, 2006  

    Post a Comment

    << Home