ema, isa ja autod
kui ema ja isa eelmisel kevadel leevikese sündi registreerimas käisid, kutsuti nad pidulikule sünnitunnistuste kätteandmisele tallinna raekotta. selle ürituse ajal lubatakse raekoja platsis autosid parkida ning kena proua perebüroost palus leevikese isal kirjutada paberi peale auto numbri. "mida ma siia kirjutan?" täpsustas leevikese isa. "oma auto numbri,"vastas proua. "aga kust ma seda tean?" küsis isa siiralt. ta tõepoolest ei olnud kunagi uurinud, mis number auto küljes on. ja õieti tegi, sest nüüdseks oleks see vananenud ja mõttetu info. eile sai ema endale uue auto ning eelmine masin koos numbrimärgiga läks viimsisse ühe tädikese hoolde. uue auto numbri õppis isa nüüd igaks juhuks kohe pähe.
aga leevikese arvates on isal ka auto. eile niitis isa niidukiga muru ja leevike uuris teda hoolega ning äkki hüüdis: "auto, auto, issi auto!"
kui niidukil oleks number, teaks isa seda kindlasti, sest seda masinat kasutab ta suvel rohkem kui ema oma autot.
aga leevikese arvates on isal ka auto. eile niitis isa niidukiga muru ja leevike uuris teda hoolega ning äkki hüüdis: "auto, auto, issi auto!"
kui niidukil oleks number, teaks isa seda kindlasti, sest seda masinat kasutab ta suvel rohkem kui ema oma autot.
3 Comments:
noh, ja kõige olulisem, mis auto ja miks auto jäi kirjutamata...
mis värvi, see kõige olulisem.
PUNANE ja palju suurem kui eelmine, mis oli kollane. nüüd sobib nagu rohkem, kuna turvatool on ka punane.
Post a Comment
<< Home