isa ja jalgpall
üldiselt on isad erinevad. enamusele neist meeldivad autod ja mootorrattad, paljud armastavad õlut juua, mõni isa aga käib hea meelega hoopis teatris ja kuulab klassikaraadiot. osad isad jäävad õhtul juba kell üheksa magama, teised istuvad koiduni arvuti taga ning kirjutavad romaani. peaaegu kõik isad armastavad ajalehte lugeda, väiksem osa neist teeb imehead sööki või triigib pesu. aga ühes asjas on kõik maailma isad sarnased - neile meeldib jalgpall.
juba maast madalast vaatavad meesterahvad ümbritsevat ja mõtlevad: kas seda posti ja kivi saaks kasutada jalgpalliväravaks? oled sa klassis esimene õpilane või mahajääja, sinu tegelik väärtus selgub ikka palliplatsil. jalgpalli saab alati mängida ning sellest võib lõputult rääkida. kes on tugevam, kas holland või brasiilia? kas paraguai pääseb veerandfinaali? mitu väravat lööb prantsusmaa?
loomulikult huvitub jalgpallist ka leevikese isa. vankriga jalutades peatub ta mõne kooli staadioni juures ja vaatab poisikeste mängu. isa unistab, et ükskord veereb pall väljakult tänavale ning tema, leevikese isa, annab sellise suurepärase löögi, et poisid ahhetavad ning paluvad teda endale treeneriks.
juba maast madalast vaatavad meesterahvad ümbritsevat ja mõtlevad: kas seda posti ja kivi saaks kasutada jalgpalliväravaks? oled sa klassis esimene õpilane või mahajääja, sinu tegelik väärtus selgub ikka palliplatsil. jalgpalli saab alati mängida ning sellest võib lõputult rääkida. kes on tugevam, kas holland või brasiilia? kas paraguai pääseb veerandfinaali? mitu väravat lööb prantsusmaa?
loomulikult huvitub jalgpallist ka leevikese isa. vankriga jalutades peatub ta mõne kooli staadioni juures ja vaatab poisikeste mängu. isa unistab, et ükskord veereb pall väljakult tänavale ning tema, leevikese isa, annab sellise suurepärase löögi, et poisid ahhetavad ning paluvad teda endale treeneriks.
posted by maris at 10:53 PM
20 Comments:
psst! suure saladuskatte all võin öelda, et olen kohanud ühte isa, keda jalgpall apse-luutselt ei huvita.
jah, mul on siin kodus kah õnneks üks issike, kes vaatab heal juhul ainult esikohamängu. milline kergendus. sest mu enda isa on jalgpallitreener ja mul on jalkast vat siiamaani.
minu issi jalkat eriti ei fännanud. talle meeldis vaadata talvesporti telekast. kuigi ma ise pole spordihuviline, selles mõttes et mind võistlemine ei huvita, siis vaatasin issiga ikka pühapäeviti telekast suusavõistlusi ja ei tea mida veel. aga seda ilmselt selle pärast, et teha midagi issiga koos. väikesed plikad ju lihtsalt peavad tegema midagi issiga koos.
peale spordi mõjutas issi ka mu söömist. talle maitses mingi ingerisoome rahvustoit, hapendatud kaerapuder või miski taoline jubedus. keegi meie perest ei tahtnud seda näha ka, peale issi ja minu, loomulikult. ma olin kõigeks valmis... :)
see hapendatud kaerapuder kõlab kangesti kaerakile moodi. mitte et ma seda söönud oleks, aga mulle kirjeldati elavalt, milline jubedus see on.
Kui mina teleka käima panen, siis ma südamest loodan, et sealt ei tuleks jalgpalli. Ja üldse mitte sellepärast, et mulle jalka ei meeldiks vaid just vastupidi, kui ma juba jupikest mängu näen, siis mul tekib huvi ja tahaks lõpuni vaadata. Aga kuhu see siis kõlbab, et üks naisterahvas istub teleka ees ja vahib jalkat, endal kodused toimetused tegemata ja lapsed nälgas.
mine metsa!
ma ka ei vaata -hoian silmad kinni ja loodan, et nad tulevad ja paluvad mu treeneriks
aga samas oppisin jalkut yksi kodus mangima (st koos Makulai Kulkiniga seega)
aga ma arvan millegi pärast, et Leevikese isa ei tea, et praegu jalkplalli emmemm käib :)))
Kalle ka ükspäev vaatas ja ütles, et väga huvitav oli.... kui ma järgmine päev küsisin, et kes mängisid ja kuidas seis jäi, siis ta enam ei mäletanud.
oi leevikese isa teab väga hästi, et võistlus käib ja ta vaatab seda absoluutselt iga päev. maal isegi jookseb vahepeal tuppa, paneb sahiseva teleka korraks tööle, uurib mis seis on ja niidab siis heina edasi.
Maibriti isa ei vaata jalgpalli. Ega sporti üldse. Välja arvatud kui meie suured staarid Olümpial esinevad. Nüüd, MM ajal on ta natukene vaadanud, sest mina panen teleka jalka peale mängima ja vaatan ja siis talle tundub, et ta võiks ka natukene vaadata. Vahest ma ütlen talle, et vaata natuke sporti ja ma toon sulle ühe õlu ka, siis sa oled nagu "tavaline" mees :)))
ma loodan, et minust ikka isa saab kunagi, aga jalgpallivaimustust ei näe küll tekkimas. dai poh, kui see kuidagi bioloogiline on.
enda isa röökis nigu pöörane teleka ees, muidugi, küllap praegugi.
mina naudin pigem teadmist, et neil nädalatel on kõik teleka ees, keegi ei ürita juttu rääkida õhtuti ja isegi Maailmakülas oli Bazari telgis väike telekas, mis tähendas, et toitu jagava kuti laused olid enamasti "ma kuulan teid - mis seis on? - sibulat läheb?".
naljakas. a see on ka kõik.
Meil on siin ka kodus úks isane eksemplar, keda jalka ei huvita...
minu issit ka jalgpall ei huvita.
Eppppp ei loe, tema eksemplar on ameeriklane (kuidas on lood pesapalli ja selle massikaklusega, mida teil seal jalgpalliks nimetatakse, mh-ah?:)
Aga mina, jah, mina, olen see isa, kes pole tänavu ühtki matši otsast lõpuni vaadanud. Triibik rääkis tõtt :)
Ma tean kahte isast, kes jalkat ei vaata. Üks neist tõepoolest käib teatris ja kuulab klassikaraadiot, teine vaatab heal juhul finaalmängu ja kuulab klassikaraadiot. Mulle meeldib kui jalkapalli EM või MM on, siis on hea rahulik kodus olla, sest telekast pole kuu aega mitte midagi vaadata.
nüüd siis tuli välja, et leevikese isa on hoopis jube ainulaadne oma jalgpallihuviga.
Leevikese isal on jääkeeglihuvi ka, meenus mulle praegu.
Minu mees ka jalkat ei vaata, üleüldse mingit sporti ei vaata. Ise käib küll vahel jõusaalis rauda rebimas või teeb pargis staadioni ääres harjutusi. Telekast vaatab ta lennukeid, laevu ja History kanalilt suurt isamaasõda (siin meerikamaal näidatakse sellest põhiliselt ameeriklaste ja jaapanlaste omavaheliste eriarvamuste lahenduskäike).
juba teist päeva vaatab kalle telekast jalgpalli, sest nüüd hakkasid tõsised mängud!
aga hommikul ta ikka ei mäleta mis seis jäi ;)
.... ok just praegu küsisin, seisu ta mäletas, aga seda, kes mängisid, seda enam mitte :))))
Meie issile ei meeldi jalgpall. ma nii tahaks, et meeldiks, kuna pojale meeldib. nii, et hoopis mina pean neid enda poole veerevaid palle torjuma...
Ilgelt armastan topispalli!
MA võin seda hommikust õhtuni lakkuda
Post a Comment
<< Home