leevike ja putukad
ühel päeval hakkas leevike lendavaid putukaid kartma. kärbseid, mesilasi ja herilasi. kui viimaseid on üsna mõistlik karta, siis kärbsekartus on pisut kummaline. ta kutsub neid nimega "kakas" ja hakkab hirmunult nutma, kui mõnda kohtab. maal on muidugi üsna raske kakastega mitte kokku puutuda. isegi leevikese isa astus ühel päeval mesilasele peale ja sai pisikese sutsu. peale seda hakkas ta kartma, et ka leevike võib nõelata saada. siis aga arvutas isa välja, et leevikesel on palju kordi väiksem võimalus mesilasele pihta saada, kuna tema jalad on pisemad.
posted by maris at 11:34 PM
9 Comments:
lohutan, et meie värskelt-kuuene pistis täna tigu nähes röökima ja kargas nagu nõelatult eemale. ja minu jutu peale, et tigu ei tee midagi ja tule vaata, kui ilusad sarvekesed tal on, keeldus ligi astumast. kolmeselt kartis ta paaniliselt sääski. ja ega praegugi olukord palju parem oli.
nii et jõudu kakaste talumisel.
"Kas vanaisa juures kärbseid on?" küsis väike Kristjan, kes eesistmel Epu süles vahetpidamata niheles. "Kui seal kärbseid on, siis ma sinna küll ei lähe."
"Sa oled juba suur poiss," võttis Epp manitseva tooni. "Sul ei kõlba enam kärbseid karta."
"Kõlbab küll," jäi Kristjan kindlaks. "Mina kardan seda, mis ma ise tahan."
/---/
"Mul on sinu pärast häbi," muutus Epp rangeks.
Kristjan kirtsutas nina.
"Minul küll sinu pärast häbi ei ole."
/---/
"Sa ei teagi, mis asi see häbi on," ütles Taavet.
"Tean küll," ütles Kristjan. "Häbi on see, kui inimene kärbest kardab."
Eno Raud, "Märgutuled Padalaiul" :)
ega neid mesilasi tea, mõni jalutab täitsa toapõrandal. Mart sai esimese sutsaka, kuna arvas, et see mõnus asi tuleb kohe järele proovida ja suhu panna. Tabas selle väikese tõenäosusprotsendi ära. Tegemist oli siiski kumalasega.
see putukakartus on jah oluline miinus suve juures. mul suurem poiss saab kuus ja siiani kontrollib "kas seal mesilasi/kärbseid ka on". ja kui mõni putukas ta läheduses lendama juhtub, siis jookseb minema. ja keeldub minemast tuppa kus keegi lendab. igal suvel toimub üks ja sama seletamine... kuni lõpuks tuleb talv ja putukaid pole.
samas kolmeseks saav poiss pole vist üldse märganud, et mingid asjandused ringi ka lendavad...:P
just tõmbasin nädala jagu (umbes 50) surnud kakaseid suure toa akna alt tolmuimejasse - palun ütle seda Leevikesele edasi, et neid ei ole enam vaja karta!
aga Nõmmel on muidu ämblikud, eriti suvel, aga sääski ei ole :)))
Aga Martale meeldivad kõik putukad ja ta kutsub neid lepatriinudeks.
Meil elavad vapsikud, kes on nii suured, et viisid mul mõlemad lapsed laupäeval enda pessa oma pärdikutega mängima. Aga esmapäeval tõid tagasi ja isegi vabandasid. Elbrusel oli ükskord üks telk selline, mis öösi tuule käes minema lendas, aga hommikul lendas tagasi ja vabandas
meie 1,9a laps jumaldab putukaid. putukad, mis ei lenda, on jätkuvalt põljapõljad, lendavad putukad on kapkid (lühend liblikast). võtab maast kõige hullemagi satika üles ja mängib temaga. ah jaa, mesilased on tal mimm-mummid.
Mul tuttavate poeg hakkas kolmeaastaselt paaniliselt kärbseid ja muid putukaid kartma peale seda, kui üks koer oli teda ehmatanud. Koer õnneks ei rünnanud teda, aga laps kartis paar aastat peale seda kõiki karvaseid elukaid ja ka kärbsed tundusid talle karvased. Mingi aja jooksul läks see hirm üle.
Post a Comment
<< Home