ema, isa ja teater

leevikese ema ja isa käisid teatris. see käik oli eriline, kuna esimest korda üle väga pika aja pidid ema ja isa sinna koos minema. ema valmistus sündmuseks põhjalikult: pani kleidi selga, kontsakingad jalga ja jõudis varakult enne etendust kohale. peale pikka ootamist helistas ta leevikese isale, kes soovitas saali minna ja kohad võtta. tema jõudvat kohe varsti. ainukesed vabad toolid asusid esimeses reas ning ema sinna istuski. täpselt kell seitse tuli piletimüüja tõrelema, et ema oma kõrvale kedagi istuma pole lubanud ning läks seejärel ise jooksuga leevikese isa otsima. kahjuks tulutult. piletimüüja palus leevikese emal isale sõnumi saata, et uks on kinni ja hilinejaid saali ei lubata. mingi ime läbi jõudis isa lõpuks saali ja etendus võis alata.
nagu ikka, tuli leevikese isal kohe magus uni peale. aga ema ei toginud teda eriti, kuna näitlejaks oli rein pakk, kelle ees ema piinlikust ei tundnud. pigem oli tal imelik ühe tütarlapse pärast, kes terve etenduse arusaamatul põhjusel nutta lahistas.
aga see, miks kaks kohta esireas vabad olid, sai juba etenduse algul selgeks. nimelt kallati just seal vaatajatele solki kaela. seda märkas isegi leevikese isa, kes siis veel ei maganud.