isa ja õunamahlapress

leevikese isal on suur unistus - tema tahab endale isiklikku õunamahlapressi. mitte sellist väikest, mis käib köögis laua peal ning millega saab klaasitäie mahla teha. selline tal juba on. isa soovib suurt. nagu varem inimestel oli. pressi, mis asub kuuri all ning koosneb elektrilisest purustajast ja mehhaanilisest pressist. masinat, millega saab 100 liitrit head kosutavat mahla teha. piisab vaid isal silmata kuskil rohkem kui kolme õuna, kui ta juba õunamahla tegemisest unistama hakkab.
eelmisel sügisel viisid ema ja isa õunad rakverre ning pressisid seal. tulemuseks said nad terve talve pakimahlade asemel kodust õunamahla juua.
sel aastal alustas isa päris enda mahlapressi otsinguid juba varasuvel. ta helistas kõikidesse tallinna kauplustesse ning kurtis oma muret. vastus oli pea kõikjal ühesugune - sellist seadeldist enam maale ei tooda. vaid ühes poes räägiti teist juttu - kaugel lasnamäel aiamarketis teatas proua telefonis, et neil on just säärane masin olemas. isa esitas mitu täpsustavat küsimust, jäi rahule ning jõi mõttes juba värsket õunamahla.
järgmisel hommikul poes selgus ikka, et müüja oli pisikest ühe-klaasi-mahlapressi silmas pidanud ning ema ja isa lahkusid kauplusest hoopis mutipeletaja ja oksalõikuriga. see kõik juhtus suve keskel.
täna alustas isa jälle mahlapressi juttu. kuu aja pärast on tal sünnipäev ning tema ainukeseks kingisooviks on õunamahlapress. kas keegi teab, kuidas sellist muretseda?