leevike ja marjad

lõpuks on ka põhja-eestis sõstrad enam-vähem valmis saanud ning leevikese emal ja isal üks mure vähem. isa kartis, et sel aastal nad punaseid ja musti marju ei näegi, kuna leevike alustas marjade söömist juba kevadel. ta hiilis salaja põõsaste juurde ja toppis ahnelt rohelisi pabulaid suhu. ema ja isa muidugi keelasid ja imestasid, kust leevikesel küll selline komme pärit on ning kuidas ta üldse teab, et põõsa küljes midagi söödavat kasvab. lõpuks lahendas saladuse isa. ta märkas, et tooreid marju sööb ka ema, kes mööda minnes ikka mõne toore tikri põske pistab.

ema, isa, leevike ja töö

vanasti, kui leevikese ema ja isa veel noored olid, käisid nad suvemajas puhkamas. neile tegid nalja naabrid, kes tulid maale töönädalast lõõgastuma ja puhkamise asemel rassisid maad kaevata. ema ja isa sõid tavaliselt kõhu täis ja seejärel lasid lamamistoolis silma looja. isa võttis mõne vana loomingu ka moepärast kätte ning tukastas siis ajakiri peas. muru niideti paar korda suve jooksul, päevalilled ja kabatšokid kasvasid ise, muid töökohustusi tol ajal ei olnud.
eelmisel suvel avastas isa töötegemise. ta värvis ära neli aiatooli. põhjaliku inimesena suutis ta pinke värvida terve suve. esiteks muidugi tuli vana värv maha kraapida. isa otsis ja leiutas järjest uusi tööriistu, millega nühkida ja siluda. igal hommikul võttis ta jälle toolid ette ja mida rohkem ta kraapis, seda rohkem leidis kohti, mida veel väga oli siluda vaja. suve lõpuks said toolid ka värvikihi.
sel aastal on ema ja isa ning isegi leevike nakatunud töötegemise pisikust. hommikuti pannakse päevane plaan paika. õhtul loetakse üles, mis kõik tehtud sai. tavaliselt saavad tehtud aga hoopis teised asjad, kui plaanitud.
kui leevikese isa hakkab näiteks puid lõhkuma ja läheb kuuri kirvest tooma, leiab ta sealt vana katkise mänguauto ja otsustab selle ratta korda teha. ratta parandamise käigus leiab isa aga jupi traati ning suundub sellega lilledele mõeldud varbseina remontima. mänguauto ja lillede sein aga jäävad poolikuks, kuna isa avastab murult leevikese liivavormid, mis meenutavad talle, et liivakastil on vaja puuriga üks istelaud kinnitada. kui isa puuri toob, märkab ta aga katkist labidat ning labidas saab koheselt uue varre. siis läheb isa marjaaeda, et uut labidat veidi proovida ning märkab, et tikripõõsad on maha vajunud ning ehitab neile toetuseks karkassi. saagides ja toksides jääb isa lõhkumata puuvirna vaatama ning kuuleb samal ajal ema hõikumist. ema on terve selle aja köögis istunud ja paari puuhalgu oodanud, et tuld pliidi alla teha.

leevikese tööstiil on suhteliselt sarnane isa omale. ka tema kõnnib päev otsa erinevate tarvikutega mängumaja ja liivakasti vahet, lemmiktöö on tal aga kastmine.

isa ja rattasõit

ühel päeval sõitis leevikese isa jalgrattaga linnast suvemajja. tema ees väntas spordikostüümis mees uhkel sportrattal. isa kogus jõudu ja kihutas hullude päevade t-särk seljas oma naisterattaga temast viuhti mööda, ise samal ajal telefoniga rääkides. spordimees oli vist väga imestunud ning mõne aja pärast möödus tema isast. isa võttis uuesti jõu kokku ning kasutades kõiki kolme käiku, mis tema linnaprouade jalgrattal on, kihutas ta korra veel spordimehest mööda. seejärel pööras sportlane kõrvalteele, ilmselt lõi vaprat isa kartma.

leevike ja putukad

ühel päeval hakkas leevike lendavaid putukaid kartma. kärbseid, mesilasi ja herilasi. kui viimaseid on üsna mõistlik karta, siis kärbsekartus on pisut kummaline. ta kutsub neid nimega "kakas" ja hakkab hirmunult nutma, kui mõnda kohtab. maal on muidugi üsna raske kakastega mitte kokku puutuda. isegi leevikese isa astus ühel päeval mesilasele peale ja sai pisikese sutsu. peale seda hakkas ta kartma, et ka leevike võib nõelata saada. siis aga arvutas isa välja, et leevikesel on palju kordi väiksem võimalus mesilasele pihta saada, kuna tema jalad on pisemad.